Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Luman ja Veskimägi: ametnike tasud tuleb kohe külmutada

Annika Matson 07. aprill 2008, 13:54

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda eesotsas Toomas
Lumani ja Eesti Tööandjate Keskliit Enn Veskimägi juhtimisel tegid
pöördumise peaminister Andrus Ansipile, kus on kirjas ettepanekud 2008. aasta
riigieelarve kulude vähendamise osas.

Pöördumises seisab, et rahandusministeerium avalikustas eelmisel nädalal 2008.a. kevadise majandusprognoosi, selle kohaselt kasvab Eesti majandus käesoleval aastal üksnes 3,7 protsenti, mis on vaid ca 50% võrreldes käesoleva aasta riigieelarve aluseks oleva 2007.a. suvise majandusprognoosiga (siis prognoosis rahandusministeerium 2008.a. majanduskasvuks 7,3%).

Tulenevalt majanduskasvu aeglustumisest võivad riigieelarve tulud 2008. aastal võrreldes kinnitatud eelarvega väheneda halvima stsenaariumi korral kuni 7,5 miljardit krooni, millest maksude alalaekumine moodustaks 5,9 miljardit krooni. Valitsussektori puudujääk võib ainuüksi rahandusministeeriumi hinnangul ulatuda ca 3,1 mlrd kroonini. Välistatud ei ole ka olukord, kus puudujääk võib ulatuda enam kui 5 miljardi kroonini.

Edasise riigi tulude ja kulude tasakaalustamatuse süvenemise vältimiseks peame hädavajalikuks, et Vabariigi valitsus käivitaks konkreetse tegevuskava 2008. aasta riigieelarveliste kulude vähendamiseks.

Luman ja Veskimägi kirjutavad pöördumises, et peavad oluliseks, et tegevuskava hõlmaks esmajärjekorras järgmisi samme:

1) viia läbi avaliku teenistuse reform, mille kaudu saavutada riigihalduse efektiivsuse tõus ja riigi halduskulude kokkuhoid. Koheselt tuleks külmutada avaliku sektori personalikulud järgmiseks kaheks aastaks, seda ennekõike ministeeriumite ja muude keskasutuste personali osas ning likvideerida personalikulusid põhjendamatult paisutavad vakantsed ametikohad, mida seni pole täidetud ja mille täitmiseks enamikel juhtudel puudub ka sisuline vajadus. Ühtlasi tuleks kaotada ametnike põhjendamatute lisatasude (keeleoskus, haridustase jms.) maksmine ning tulemustasude maksmine tuleks seada otsesesse sõltuvusse strateegiliste eesmärkide saavutamisest;

2) vaadata kriitiliselt üle kavandatud riiklikud investeeringud ning jätkata ainult nende projektidega, millel on majanduskasvu taastumisele selgelt positiivne mõju (eelkõige investeeringud infrastruktuuri objektidesse ning haridusse). Mingil juhul ei tohiks külmutada investeeringuid uute e-lahenduste juurutamiseks ja väljatöötamiseks. Investeeringud, mis majanduskasvu taastumisele oluliselt kaasa ei aita, võiks edasi lükata aastani 2010. Ühtlasi tuleks kiirendada riigile mittevajalike kinnisvaraobjektide ning riigi funktsioonide täitmiseks mittevajalike ettevõtete riigile kuuluvate osaluste müüki. Samuti tuleb kindlasti astuda kiireid samme Eesti tööturu paindlikumaks muutmisel.


Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja ka Eesti Ametiühingute Keskliit juhtisid Vabariigi valitsuse tähelepanu majanduskasvu aeglustumisele ja sellega kaasnevatele probleemidele juba 2007. aasta detsembris ja pakkusid välja omapoolse tegevuskava negatiivse stsenaariumi rakendumise ärahoidmiseks (muuhulgas soovitati valitsussektori ülejääki, mis ulatuks vähemalt 3%-ni SKP-st ehk ca 8 mlrd kroonini). Siis ei peetud võimalikuks sotsiaalpartnerlusorganisatsioonide ettepanekuid arvesse võtta.

Loodame, et tänases olukorras, kus nimetatud organisatsioonide tähelepanekud on osutunud reaalselt põhjendatuteks, astub Vabariigi valitsus vajalikud sammud veelgi negatiivsemate arengute vältimiseks, resümeerivad pöördumises Luman ja Veskimägi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. April 2008, 13:52
Otsi:

Ava täpsem otsing