Billi naine Hillary Clinton

Kõigepealt - nagu heade kõnede alguses - väike anekdoot.

Õnnetu naine saadab populaarsesse lugejakirjade rubriiki appihüüde. "Mu mees on petis ja valetaja. Ta on mind algusest peale petnud ja kui ma selle kohta aru pärin, siis ta eitab kõike. Aga kõik teavad, et ta mind petab. See on nii alandav. Ja pärast seda, kui ta kuus aastat tagasi oma töökohast ilma jäi, pole ta isegi uut tööd otsinud. Päevad läbi suitsetab ta ainult sigareid, seikleb ringi ja ajab oma sõpradega plära, samal ajal kui mina pean tööd rabama, et arveid maksta. Sellest ajast, kui meie tütar ülikooli läks, ta isegi enam ei teeskle, et ma talle meeldin, ja vihjab, et olen lesbi. Mida teha? Abitu."

Vastus: "Kulla Abitu! Kasva suureks ja jäta too mees maha. Jumala eest, naine - sa ei vaja teda enam! Sa oled New Yorgi senaator, kes kandideerib Ameerika presidendiks - käitu sellele vastavalt!"

Nagu laps, kelle vanemad on samas koolis õpetajad, peab ka ekspresident Bill Clintoni abikaasa eluaeg maadlema küsimusega, kas tema saavutused kuuluvad ikka temale endale.

Muidugi ei saa keegi arvata, et tegu on nõrgukese naisterahvaga, keda mees peab toetama ja utsitama. Isegi inimesed, kellele Hillary Clinton ei meeldi, peavad teda intelligentseks ja jõuliseks. Hillary lõpetas maineka Yale'i Õiguskooli, tegi muljetavaldavat juriidilist karjääri, ja istus juba enne Valgesse Majja kolimist mitmete komiteede eesotsas ja erafirmade nõukogudes.

Mis karismaatilisse naistemehesse Billi puutub, siis lükkas Hillary tema abieluettepanekud mitu korda tagasi ja teenis kuni tolle presidendiks saamiseni suuremat palkagi. Nii et kui Bill presidendiks valiti, oli uus Esimene Leedi endale juba iseseisvalt nime teinud. Temast sai esimene USA presidendi abikaasa, kellel oli kõrgem teaduskraad ja endal korralik karjäär selja taga. New Yorgi senaatoriks saades sai temast esimene presidendi abikaasa, kes riigiametisse valiti.

Ka nüüd ei ole Clintoni valimiskampaania üles ehitatud nõrkusele ega naiselikkusele. Iraagi sõja poolt hääletanud Clinton on rõhutanud oma kõva kätt ja läinud otsesele rünnakule oma rivaali Barack Obama vastu just küsimusega, kas too ikka sobib oma kogenematuses vägede ülemjuhataks.

Viimastel nädalatel on USAs tohutut furoori tekitanud Clintoni reklaam. Pilt näitab öist lastetuba ja hääl ütleb: "Kell on kolm öösel ja su lapsed magavad õndsat und. Aga Valges Majas heliseb telefon - maailmas on midagi lahti. Keda sina tahaksid näha seda telefoni võtmas?" Suuresti just seda reklaami peavad paljud vahepeal juba peaaegu presidendirallist välja kukkunud Hillary Clintoni võidu põhjuseks kahes suures osariigis - Ohios ja Texases.

Kuid kellelegi ei anna siiski rahu küsimus, kui palju on kasutanud Clinton senaatoriks saamisel oma mehe poliitilist kapitali - millega teatavasti käib kaasas ka sponsorite leidmine -, et praegustesse kõrgustesse lennata. Kui skeptikuid uskuda, siis jäi Hillary viimaseks iseseisvaks saavutuseks Yale'i Ülikooli sissesaamine. Palju on ka spekuleeritud selle üle, kas Hillary ei jäänud oma mehe seksiskandaalide ajal tema kõrvale pelgalt karjeristlikel kaalutlustel.

Nüüdses presidendivalimiste kampaanias on Bill Clinton igatahes asunud oma abikaasa selja taha. Karismaatilisest abikaasast on abi - tema juba oskab inimeste südameid võita ja rahakotiraudu avada. Bill meeldib inimestele: ta tunneb ennast oma nahas hästi ja räägib nagu oma edus veendunud müügimees. Vaese Hillary kohta seevastu väidetakse, et tema jutt kõlab kahvli kriipimisena taldrikul.

Nagu ütles ajakiri Time: "Bill Clinton kõlab intiimse ja laheda vestlejana ka siis, kui ta arutleb energiapoliitika üle. Hillary Clinton kõlab nagu poliitikanohik ka siis, kui ta räägib oma ema lapsepõlveraskustest."

Hillary õnneks on tal ses kampaanias veel teinegi perekondlik trump, kellel olevat seevastu jälle vägagi seksikas hääl -

tütar Chelsea. Tasasest karusevõitu väljanägemisega teismelisest on sirgunud kena 28aastane Oxfordi lõpetanud daam, kes võttis ennast töölt New Yorgi riskifondis ajutiselt lahti, et emale kampaaniat teha. "Kogu maailmas pole kedagi, kes mulle rohkem meeldiks ja keda ma rohkem usaldaksin," teatas Chelsea Nebraska ülikoolis tudengite ette astudes. Ülikoolides kõneleva Chelsea ülesanne on saada Hillary leeri noored hääletajad.

Aga oletagem, et nüüd on püksid tõesti Hillary jalas, nagu anekdoot ka vihjab. Ja neist pükstest ehk täpsemini pükskostüümist rääkides on see Hillary sümbol. Kui Hillary mullu suvel Senati põrandal vaevumärgatavat dekolteed näitas, tegi Washington Post sellest oma stiilirubriiki pika jutu. Jutu mõte oli, et Clintoni dekolteesse piilumine mõjus vaatajale, nagu oleks mõni mees lavale astunud lahtise püksilukuga - parem silmad ära pöörata. Viimane kord, kui Clinton midagi veidigi seksikat kandis, olevat olnud kümme aastat tagasi.

Paljuski on mehelik olek esimeseks naispresidendiks kandideerijatele ka saatuslikuks saanud. On selge, et Hillary peaks püüdma valimistel just naiste hääli - aga naised on ainuke hääletajate grupp, kes ei tundu hääletavat ühtse grupina. Mustanahalised hääletavad kõik tema rivaali Barack Obama poolt, mehed vabariiklaste kandidaadi John McCaini poolt. Traditsionaalsemaid naisi on Hillary jälle vihastanud oma kuulsate väljaütlemistega, et tema juba ei jääks koju teed keetma ja koogikesi küpsetama. Kuid feministid lausa jälestavad Hillaryt. Ta olevat - kui tsiteerida üht feministlikku kirjaneitsit -

"patriarhaat lambanahas". Hillary käitub nagu macho-mees, ta toetab sõda, ta on naised reetnud! Ja samal ajal paistab ta teistest naistest parem, kõrgemal nende igapäevastest valikutest.

Tuleb tunnistada, et Hillary ei ole laialt armastatud poliitik. Küll kritiseeritakse tema "kõkutavat naeru", küll kähedat häält, küll räägitakse temast kui külmast naisest, kes ei suuda inimestega kontakti luua. Hillary portfellis on ka ilma naistemehest abikaasa abita terve ports skandaale. Vast kõige kauem Clintonitele peavalu teinud lugu on Whitewateri elamuarenduse skandaal - lubatud maju ei kerkinud põllule iial, paljud kaotasid oma raha ja Clintonite äripartnerid lõpetasid vanglas. Praeguseni on spekulatsioonide allikaks ka Clintonite Valge Maja nõuandja ja kauaaegse sõbra Vince Fosteri enesetapp Billi esimesel ametiajal - Hillaryt seostatakse tema laualt kaduma läinud dokumentidega.

Kui päris aus olla, siis peale promomaterjalide Hillaryst kiitvaid artikleid leida on raske. Millest aga õnneks puudu ei tule, on Clintonite kohta käivad poliitilised anekdoodid.

Hillary, Bill ja Al Gore satuvad lennuõnnetusse ja lähevad taevasse. Jumal küsib Al Gore'ilt, millesse too usub. Gore vastab, et tema usub süsihappegaasi emissioonide vähendamisse. Jumalale see vastus istub ja ta palub Alil oma vasakul käel istet võtta. Käes on Billi kord.

"Mina usun inimeste õigusesse ise oma otsuseid teha," teatab ekspresident. Jumal jääb vastusega rahule ja Bill võib istuda tema paremale käele. "Ja millesse sina usud?" pärib Jumal lõpuks Hillary käest. "Mina usun, et sa istud minu toolis!" on proua Clintoni vastus.

Anekdoodid pole mõeldud tõsiselt võtmiseks. Aga ka ilma jumalavallatusteta pole põhjust kahelda selles, et Hillary meelest kuulub Bill Clintoni ja George Bushi tool nüüd temale. Kas ta USA esimese naispresidendina sellele toolile maandub, on valijate otsustada.

Fotod:Scanpix