Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hansapank jääb üksi oma unistuses Euribori langusest

Lemmi Kann 09. aprill 2008, 00:00

Euribor võiks langeda Hansabank Marketsi osakonnajuhi Allan Marnoti sõnul siis, kui Euroopa Keskpank (EKP) hakkaks turu ootustele vastu tulles ühes teiste keskpankadega finantssüsteemi tervendama, pakkudes madalaid lühiajalisi ja kõrgemaid pikaajalisi intresse. Teiseks panustatakse lühiajaliste valitsuse võlakirjade nõudlusele, mis Euribori tulevikutasemeid alla tõmbaks. "Ootuste alusel võib EKP intresse langetada, kui Föderaalreserv, Inglise Pank ja väiksemad dollaribloki keskpangad jätkavad intresside langetamist," selgitas Marnot.

Neljapäeval ütleb EKP oma koosolekul välja seisukoha baasintressimäära kohta.

Sampo Panga juht Aivar Rehe märkis, et võrreldes USA keskpanga agressiivsusega baasintresside langetamisel hoiab EKP pigem alalhoidlikku joont ega kipu baasintressi langetama. "Põhiline signaal, mida keskpanga juht on väljendanud, on inflatsioonisurve," ütles Rehe. Ta lisas, et kuigi kommertspangandus ehk nn rindepangandus näeb keskpikas perioodis Euribori alla 4%, pole keskpanga juhid ootusele vastavalt reageerinud.

"Kuni pole reaalseid märke eurotsooni inflatsiooni aeglustumisest, ei ole oodata baasintresside kärpimist," ütles rahandusministeeriumi analüütik Liis Elmik, viidates märtsis 3,5% kõrgusele tõusnud euroala inflatsioonile.

"Ühelt poolt on euroala tööstustoodang aeglustumas ja tarbijausaldusindeksid näitavad, et ei saa loota, et tarbijad majanduskasvu üleval hoiaksid. Teisalt on euroala inflatsioon väga kõrge ja tööturg endiselt tugev," rääkis SEB majandusanalüütik Ruta Eier, kelle hinnangul on keerukas ära arvata, kas EKP jaoks on kaalukam nõrk majanduskasv või kõrge inflatsioon. Kuigi SEB peab veel tõenäoliseks, et aasta lõpuks jõuab Euribor alla 4%, võidakse kärpeid mõni kuu edasi lükata.

Euribori lähiaja areng sõltub globaalse finantskriisi lahenemise kiirusest ja tagajärgedest, samuti toorainehindadest ja kaasneva inflatsioonisurve mõjust. Küsimus on selles, kui hästi suudavad Euroopa riigid ja USA (aga ka Hiina) välja tulla olukorrast, kus hinnad kasvavad normaalsest kiiremini, kuid majandusaktiivsus väheneb. Võrreldes jaanuariga on süvenenud USA majanduslanguse kartused ja inflatsioonisurve on maailmas tugevnenud.

Euroopa Keskpank on avaldanud muret kasvava inflatsiooni pärast ning rõhutanud, et keskendub eelkõige hinnastabiilsuse tagamisele.

Kolmekuise Euribori futuuride põhjal ootavad turud aasta lõpuks tasemeks 4,1 protsenti, mis on praegusest tasemest umbes 0,6 protsendipunkti võrra madalamal.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:28
Otsi:

Ava täpsem otsing