Koalitsioonikaaslased peavad Reformi ideed mõttetuks

ÄP 09. aprill 2008, 00:00

"Ei arutaks seda praegu üldse, see oleks kaasaminek teemaga," rääkis Isamaa ja Res Publica Liidu (IRLi) liige ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna, kelle sõnul toimus eile riigikogu esimehe Ene Ergma juures riigikogu puudutavate ettepanekute arutamine.

"Igasuguseid ettepanekud on ka varem tulnud," sõnas Tsahkna Reformierakonna avaldusest kuuldes ning lisas, et numbri vähendamine ei aita kaasa sisulise töö parandamisele.

Sotsiaaldemokraatide fraktsioon arvas, et parlamendi töö seisukohalt on esmatähtis riigikogu liikmete palgaküsimuse lahendamine.

"Lennukaid ideid, millega avalikKust üllatada, võib leida nii riigiõiguse kui ka astronoomia vallast. Alustaks millestki lihtsamast - palgast," ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor.

Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts usub, et Reformierakonna ettepanek vähendada riigikogu liikmete ja komisjonide arvu on vastus IRLi möödunudnädalastele ettepanekutele.

"Selgelt on tegemist kahe partei mõõduvõtmisega. Sisulist vajadust Reformierakonna ettepaneku järele ei olnud," ütles Saarts.

Tema sõnul on värsketes ettepanekutes räägitud küll arvudest, kuid ei ole põhjusi, miks on vaja vähendada komisjonide ja riigikogu liikmete arvu.

Saartsi hinnangul rääkis IRLi ettepanek teatud probleemidest, parlamendi eesmärkidest valijate esindajana, ühiskonnas diskussiooni edendajana ja valitsuse kontrollijana. "Kõiki neid aspekte käsitleti IRLi ettepanekus, Reformierakonna omas ma neid aga ei näe," märkis ta.

Tema sõnul on erakondade vahel mõõduvõtmiseks läinud seetõttu, et viimasel ajal on ühiskonnas on üles kerkinud riigikogu liikmete palkade küsimus ja sellega seoses on parlamendi usaldusväärsus langenud. Ta märkis, et usub poliitikute soovi olukorda muuta, nimetades Reformierakonna avaldust siiski osati populistlikuks.

Ühtlasi meenutas Saarts, et sama retoorikaga on varem välja tulnud Res Publica 2002.-2003. aastal, aastatel 1931-1934 aga vapsid.

"Reformierakond püüab parlamentaarset võimu kaotada ja asendada täitevvõimuga," ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli.

"Demokraatlikus riigis ei ole võimalik seadusandlikku ja täitevvõimu ühendada. See on juba sotsialismiajal läbitud mudel, kus ENSV Ülemnõukogus istusid ministrid," sõnas Rüütli.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:28
Otsi:

Ava täpsem otsing