Arhitektuurselt küündimatu pealeehitus rikub maja ilme

1706-aripaev 09. aprill 2008, 07:39

Omavoliline lisakorruse ehitamine võib
muuta hoone varisemisohtlikuks ja toob eraisikule trahvi kuni 18 000 krooni.

"Majale pealeehitamisel tuleb vaadata, kas selle konstruktsioonid üldse midagi kannatavad - mõnel hoonel on vundament vilets, teisel seinad nõrgad," soovitas ehitusekspert Eduard Sepp enne kõrgendamist ehitist uurida. Üks asi on projekt, teine aga, kuidas vundament, seinad, laed tegelikult tehtud on. Samuti tasub uurida ka pinnase kandvust, tähendab ju lisakorrus pinnasele ka lisakoormust.

Liiatigi võib mõõdutundetu suurusejanu ja ehitusmaterjalikeskne ehitamine hoone arhitektuuri pöördumatult ära rikkuda. Teisalt võib vaid ehituslikult eeskujulik iseenese tarkusest kujundatud lisakorrus istuda olemasoleval hoonel kui sadul sea seljas.

"Kui majal on mitu omanikku, siis peab saama kõigi kaasomanike nõusoleku, muidu pole asjaga mõtet jändama hakatagi," hoiatas Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier eriti kortermajade puhul lisakorruse ehitamisega kiirustamise eest.

Asjaajamise sujuvuse huvides soovitab ta saada kõigi kaasomanike allkirjad juba lisakorruse eskiisprojektile - siis jääb ära omavalituse igaühelt kirjaliku nõusoleku eraldi taotlemine.

Kui ikkagi üks-kaks korteriomanikku on pealeehitusele vastu, siis peavad nad kirjalikult oma seisukohta põhjendama. Lõppotsus jääb siis kohtu teha.

Just eskiisprojekti põhjal hindab kohaliku omavalituse ehituskomisjon lisakorruse sobivust majale. Miljööaladele jääva hoone puhul küsib kohalik omavalitsus ka muinsuskaitse seisukohta.

Kui hoonele ehitatav lisakorrus on suurem, kui 33 protsenti olemasoleva maja mahust, siis tuleb Seieri kinnitusel kehtestada uus detailplaneering. Näiteks kahekorruselisele majale lisakorruse ehitamine tähendab ju ehitise mahu suurendamist viiskümmend protsenti, seega on detailplaneering vajalik.

Seejärel väljastab omavalitsus ühe kuu jooksul projekteerimistingimused, mille alusel saab teha arhitektuurse eelprojekti. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint lubab huvilisele projekteerimistingimusi alates taotluse esitamisest 15 päevaga.

"Vigadeta eelprojekti puhul saab ehitusloa kätte 20 päeva jooksul," osutas Seier üsna tihedale praktikale, kus vigade parandamiseks tuleb tagastatud projekt saata uuele kahekümnepäevasele ehitusloa taotlemisele.

Ehitustöödega alustamisel tuleb Ainti sõnul esitada omavalitsusele tööde alustamise teatis kolme tööpäeva jooksul. "Kahe ja enama korteriga elamu puhul tuleb palgata eraldi ehitaja ja järelevalve tegija, eramuomanik saab üksigi hakkama," lisas ta.

Omavolilise pealeehitamise eest saab Ainti sõnul eraisikut trahvida kuni 18 000 krooniga, ettevõtet kuni 500 000 krooniga. Kui lisakorruse eraldi detailplaneeringuga seadustamine ei õnnestu, sunnitakse omanikku seda lammutama. Sunnihoovaks on igakuine 10 000kroonine trahv, mida saab määrata lõpmatuseni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. July 2008, 17:17
Otsi:

Ava täpsem otsing