Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Energiafoorum: huvigruppide debatt

09. aprill 2008, 12:48

Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas
toimunud energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ arutasid huvigruppide
esindajad kolmel teemal: millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama,
kas Eestile on vaja põlevkivist elektritootmist, kuidas tuleks arendada
tuumaelektri tootmist.

Sandor Liive, Eesti Energia AS

Tuumajaam, kui see rajada, peaks olema majanduslikult konkurentsivõimeline.
Põlevkivi – kui on mõni ressurss, mis suudab Eestile julgeolekut tagada, siis põlevkivil on võimalus see ressurss olla. Küsimus on, kas turg maksab meie julgeoleku kinni või ei.
Täna töötavaid vanu katlaid ei pea 2016 sulgema, nende eluiga on võimalik pikendada ning selline elekter peaks turule mahtuma ka vabaturu tingimustes. Kui aga tuleb teha täiesti uued investeeringud – siis on põlevkivienergia majanduslik tasuvus küsitav. Kui tahame saada uusi investeeringuid, on vaja riiklikult välja mõelda, kuidas finantseerida julgeolekupreemiat.
Tuuleenergia puhul tuleb Eestil kaaluda, kas mitte pole vaja tõsta tootmispiiri 400 gigavatt- tunnilt kõrgemale.
Tunneme ka ise huvi suurte tuuleparkide vastu, kui oleks vastav toetusskeem ja see oleks majanduslik mõeldav. Selline aeg, kus Eesti rannikul on 1000 MW tuulepargid, on realistlikum, kui leiame väljastpoolt raha juurde

Lembit Vali, OÜ Põhivõrk
Kui kaaluda Eesti ees seisvaid valikuid, on kõigil oma head ja vead. Milline tootja tootma pääseb, seda ei määra arengukava, vaid turg ja tarbija. Aastal 2013 on turg lahti. Arengukavas tuleb paika panna kuidas soodustada teatud tootjate turuletulek, mis oleks majanduslikult mõttekas ja millest majandus võidab.
On selge, et enamus tootmisvõimsusi tuleb Eestis asendada või ümber ehitada. Tuleb paika panna väga suur raha, investeerimisvõime on aga Eestis madal. Aastal 2016 ei suuda me äkki oma vajadust katta. Meil on vaja selleks kindlustada piisavad ühendused oma naabritega, et sealt vajaduselt energiat tuua. Heal juhul ka selleks, et eksportida. Balti turg tuleks kindlasti ühendada Põhjala Nordpooli elektribörsiga.

Sander Vaikma, energiatootjate ametiühingute liit
Kõik võimalikud muutused tuumajaama rajamine ja muud muutused on pikaajaline protsess. Aeg 5-15 aastat hakkab jooksma momendist, kui otsus on tehtud ning eeldusel, et otsust vahepeal ümber ei vaadata.
Põlevkivi osas on Eestil kompetents ja katlad olemas. Usun, et põlevkivil põhinev elektritootmine areneb edasi. Ei saa sülitada vanasse kaevu kuni uus valmis pole. Seni tuleb põlevkivienergia tootmist käigus hoida, remontida ja võimalust mööda arendada.

Endel Lippmaa, Teaduste Akadeemia
Et meie ühiskond ja majandus saaks areneda, ei tohi kergel käel teha suuri valuutakulutusi.
Lähemal veerand sajandil tuleb olla kindlal põlevkivi joonel ja seda arendada ja laiendada.
Põlevkivi ja tuumaenergia omahind on võrdne, vahed tulevad maksudest või ELi maksudest, maksud on inimeste teha. Uraani on väga palju, Eestis umbes miljon tonni, küsimus on omahinnas. Tuumatehnoloogia osas tuleb aga järjekorda võtta isegi kui me lõpus ei osta – maailmas ehitatakse praegu väga palju reaktoreid.
Tuule vastu ei saa midagi öelda, see on Eestis vana traditsioon – võib jätkata. Sel on aga nüüd ka sõjaline külg. Rootsi kõige tähtsama radari vaateväljale lubab Hiiu madalal tuulikuid?
Ja ei tohi unustada kui tähtsaks tegijaks on tõusmas Hiina ja India. Küsitav on kui kaua ELi eeskirjad maailmas tegevusjõulised on.

Mati Meos, Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing
Meie liikmete ühine arvamine on, et riikliku iseseisvuse aluseks on energeetiline iseseisvus. Jagame ELi seisukohta, et riigid peavad energiavajadused katma omade ressurssidega. Samas ELi direktiivid nullistavad meie energeetilist iseseisvust. ELi heitmekaubanduse põhimõtted kalduvad koloniaalpoliitika sisseviimisele uute liikmete ja arengumaade arvel.
Kui aga on vaja, tuleb iseseisvuse nimel ka tuumaenergia kasutusele võtta. Ent põlevkivi on meie rikkus ja seda ei tohi raisku lasta. Ka tuulel on kindel koht.

Jaan Tepp, Tuuleenergia Assotsiatsioon
Kui palju reaalselt tuulikuid energiasüsteemi tuleb, sõltub üldise hoiakust ja müütidest, mis tuuleenergia ümber lodud. Loeksin need üles, kummutada pole piiratud aja tõttu aega:
- tuuleenergia hävitab elektrivõrke, lööb labadega surnuks linnud loomad ning ajab rahuarmastavad inimesed kodudest välja
- tuulenergia on kallis
- tasakaalustamise teema – kuidas tasakaalustada tuuleenergia nii, et see Eesti süsteemi mahuks
See on selge, et kui alustada debatti tehniliselt tasandilt, on tuuleenergial kindel koht Eesti energiasüsteemis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. September 2008, 10:27
Otsi:

Ava täpsem otsing