Energiafoorum: tuumajaam või mitte?

09. aprill 2008, 13:42

Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas
toimunud energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ arutasid erakondade
esindajad kolmel teemal: millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama,
kas Eestile on vaja põlevkivist elektritootmist, kuidas tuleks arendada
tuumaelektri toomist.

Tõnu Arusoo, keskerakond
Toetame, et Eesti energeetika arengukavasse kirjutatakse tuumajaam sisse. See ei pea tingimata olema neljanda põlvkonna jaam, sinnamaani on liiga pikk maa. Vaja on inimesi, kes õpivad tuumaenergeetikat, et looksime inimeste baasi, kes sellel temal tegelevad.
Põlevkivile pole meil alternatiivi vähemalt 20 aastat, meil on infrastruktuur ja inimesed olemas. Me ei ole samas rahul, et uute investeeringute otsused on nii kaua viibinud.
Tuuleenergeetika las läheb omasoodu edasi, ei usu, et Eestis tuleb samasugune tootmine nagu täna Taanis.

Hannes Astok, reformierakond
Tuumajaama osas on reformierakonna seisukoht positiivne. Täiesti nõus oleme ka sellega, et tuumaelektrit võiks sisse osta ka väljastpoolt Eestit. Kui tahame tuumajaama teha, siis ametkondlik ja seadusandlik pool, mida peame arendama, on suur ja kallis. Kuid odavaid lahendusi nagunii pole.
Põlevkivi – me ei tohiks põlevkivi temaatikat kergekäeliselt hüljata. Olemas infrastruktuur, inimesed ja teadmine. Tuleb tegelda sellega, kuidas tootmine ja kasutamine keskkonnasõbralikuks muuta.
Tuuleenergia suhtes olen skeptiline. Mingid võimsused tuleb arendada. See pole imeveski, mis mitte midagi tarbides vehib. Tuleb ehitada reservvõimsused, mis töötavad kütusel, mida saame idanaabrilt. See ei ärata usaldust.

Indrek Saar, sotsiaaldemokraadid
Eesti energiatootmine peab olema mitmekesine, kui tahame tagada julgeolekut ja stabiilsust. Kasutada tuleks mõistlikult kõiki variante, mida suudame kasutada. Kindlasti suudame kasutada tuult - kui vaadata kõiki energiataotlusi, siis see ilmselt areneb see valdkond lähiaastatel kiiresti.
Tuumaenergiat ei välistaks. Küll aga välistaks vananenud tehnikaga tuumajaama püstipanemise. Meil pole mingit kompetentsi tuumajaama seisukohalt ja meie looduskeskkond on kergesti haavatav. See peab olema väga kaalutletud ja hästi läbi arutatud küsimus.
Põlevkivi kasutamine perspektiivis peab vähenema, pole vajadust kaevandada 20 miljonit tonni aastas nagu täna arengukava projektis ette nähakse. Meil vajaminev põlevkivikogus on mõnede aastate pärast 5 miljonit tonni aastas. Tehnoloogiat tuleb edasi arendada.
Meile on väga oluline, et räägime ka energia säästlikust kasutamisest, mitte ainult võimalikult odavast energia hinnast, mis tuleb keskkonna arvelt.

Jaan Pöör, rahvaliit
Rahvaliit pole vastu tuumajaama ehitamisele. Me ei näe, et peaks ehitama mingit võimsat jaama, kuid väiksemat tüüpi reaktorid võiksid olla. Veel väiksemad on meil kord juba Paldiskis olnud.
Meie põhikütus on põlevkivi ja seda tuleb kasutada nii palju kui vajalik. Põlevkivist ei oleks vaja toota elektrit, mida Eestist eksporditakse välja.
Tuuleenergia, siin on ära jäänud biomassi energia, mida annaks otstarbekalt ära kasutada ja mis annaks ka maal tööd, Eestit tuulikutega eriti risustada ei oleks vaja. Tuulikud olid küll ka vanasti, kuid mitte 100 ühes külas ja 100 m kõrgusel. Ei tohi pilti Eestist risustada.

Marek Strandberg, rohelised
Kui poliitiline otsus juba on, et tuumareaktor meeldib, siis me isegi ei kaalu enam miks Eestile tuumajaama vaja oleks. Soomel on suur tööstus, mis tarbib märkimisväärses koguses energiat. Küsida tuleks, miks ehitada Eestisse tuumajaam enne, kui oleme teinud vajalikud investeeringud energiasäästu – ma ei tea, kas siis on enam vajagi tuumajaama. Samuti vajab tuumajaam kompensatsioonijaamu.
Soome Olkiluoto on kaasa toonud ümberehitusi jaotusvõrkudesse ja muid kulusid. Tuumajaam pole imelahendus, see ei taga varustuskindlust, vaid tagab elektri tootmise.
Kui tuumajaam ehitatakse, muutub ka Eesti tööstuse struktuur. Estonian Cell tuli siia, sest siin oli elekter odav. Tuumajaama valik peaks olema mõistlik, meil on põhjust koolitada inimesi ja osaleda tehnoloogiate väljaarendamisel, mitte aga selleks, et uisapäisa mingit tehnoloogiat rakendada.
Põlevkivil on kõige madalam kütusekaustuse resultatiivsus, see on kõige saastavam elektritootmise liik. See tehnoloogia vajab uuendamist ja kohandamist. Põhjust uurida gaasistamist – see annaks suurema summaarse kasuteguri.
Tuulikutest – 30 miljardit krooni on eraettevõtjad valmis täna investeerima. Tuumajaamale pole investoreid. Midagi on kapitaalselt mäda.

Marko Pomerants, IRL
Meil pole väljakujunenud seisukohta, kas Eestisse oleks vaja ehitada tuumajaama või mitte. Kõige tõenäolisem on stsenaarium, kus põlevkivile jääb kopsakas osakaal pluss tuuleenergia koos gaasiturbiinidega. Rõhutaks säästu ja ei välistaks elektrienergia sisseostu momenti.
Tuuleenergeetika – esimese sammuna tuleks teha teemaplaneering. Saame vastuse, kas ja kus tuulik võiks segada Rootsi radareid ja kus ei sega.
Maksude puhul oluline mis selle rahaga tehakse. Niisama oluline on, mida tehakse dividendidega.
Me võime siin unistada 4+ tuumajaamast, kolmanda põlvkonna põlvekivienergiast, teise põlve biotehnoloogiast. Unistamine pole kahjulik, kuid ei aita Eesti energiatarvet katta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. April 2008, 15:08
Otsi:

Ava täpsem otsing