Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ideaalide ja rahakoti vahel on vahe – intervjuu Rootsi Swedenergy presidendiga

09. aprill 2008, 22:00

Kolmapäeval Tallinnas oma aastakoosolekut
pidanud Põhjamaade investeerimispank NIB korraldas ka esindusliku kliima- ja
energiateemalise seminari, kus esines ettekandega Rootsi energiafirma Swedenergy
president Bo Källstrand.

Järgneb intervjuu Bo Källstrandiga.

Kas näete tulevikus Rootsit elektrienergiat eksportiva riigina?

Kui Soome on täna suur importija, siis Rootsi on tasakaalus, suudab end ise varustada. Eksport sõltub osaliselt sellest, kas ja kuivõrd Euroopa Liit suudab täita oma ambitsioonikad kliima- ja taastuvenergia eesmärgid. Nende järgi peab Rootsi taastuvenergia osa tõstma tänaselt 39 protsendile 49%le. Selle saavutamiseks peame elektrienergia tootmist sedavõrd palju suurendama, et peame paratamatult osa elektrit eksportima. Meil pole vanu fossiilkütusel jaamu, mida kinni panna.

Selleks on vaja uusi ühendusi – Läti ja Leedu kaaluvad praegu ühendusi Rootsiga.

Tegelikkus on keerulisem. Rootsis on sellesse täna kahetist suhtumist. Elektri eksportijad on muidugi huvitatud, kuid eriti suured elektrienergia tarbijad ei taha selliseid ühendusi. Lisaks on veel muidugi poliitiline tasand ja Põhjala koostöö. Ent alati on vahe ideaalide ja rahakoti vahel.

Kes neid ühendusi rahastaks? Erasektor? EL?

Ei, Rootsis on võrguettevõte Svenska kraftnät riigi omanduses. Samas kasseerib firma võrgu kasutamise eest tasusid – nii maksaksid investeeringu tegelikult kinni kliendid. Ja muidugi on suured võimalused kasvõi Põhjala Investeerimispangal NIB. Investeerimisvajadused on tohutud.

Milline on Rootsi tänane seisukoht tuumaenergeetika osas?

Praegune valitsus on öelnud niipalju, et selle mandaadi ajal midagi ei arutata. Järgmine valitsus, mis tuleb ametisse aastal 2010, peab otsustama. Küll aga loobuti kavast tuumajaamad sulgeda – see andis võimaluse olemasolevaid jaamu moderniseerida ja nende eluiga pikendada. Nii et tootmine kasvab – aastani 2012 8-10 TWh võrra. Mis saab aga pärast aastat 2025, 2030, kui jaamad on vananenud, eks paistab.

Kuidas mõjutab ELi kliima- ja energiakava Põhjala elektriturgu?

Usun, et suur osa sellest taastuvenergiast, mis Euroopa Komisjoni energiakava tõttu Euroopas tuleb juurde ehitada, ehitatakse Põhjalas. Rootsis on juba kavandamisel 10 000 MW uusi tuuleenergia tootmisvõimsusi. Saksamaa, mis on pindalalt pea sama suur kui Rootsi, toodab juba täna veelgi rohkem tuuleenergiat. Nii on Rootsis potentsiaali veel kõvasti.

Mida teeb elektri hind?

Kui EL tahab kasvatada taastuvenergia osa ja kärpida heitmeid, siis on selge, et see kõik maksab. Siiski usun, et Põhjalas jääb elektri hind muu Euroopaga võrreldes odavamaks – selleks on piirkonnas piisavalt palju odavat tootmist – hüdroenergia, tuumaenergia. Hind võiks jääda ehk kuskile 12-13 eurot Saksamaa hinnatasemest allapoole.

Kuidas suhtute nn kolmandate riikide (sh Venemaa) elektri importi?

Kõik tahavad elektrit saada nii odavalt kui võimalik, see on selge. Rootsi tööstus rääkis juba impordist Venemaalt. Rootsis oli ühel hetkel selline seis, kus kõik teadsid, et tootmisvõimsusi on vaja juurde, kuid energiapoliitika ei lubanud ehitada ei uusi tuumajaamu ega hüdroenergia jaamu. Taastuvenergia toetussüsteemid olid aga kavandatud nii lühikeseks ajaks, et ei taganud investeerimiseks mingit kindlust. Eks see tööstuse samm sundis valitsust otsustama. Nüüd on loobutud esialgsest tuumajaamade sulgemise kavast, paika pandud pikem toetuste süsteem bio- ja tuuleenergiale. Tuuleenergia võimsusi rajatakse täna rohkem kui kunagi varem. Kui võtame vahemiku 1985. aastast, mil hakkas tööle Rootsi uusim reaktor, siis terve selle aja jooksul pole juurde tulnud uusi tootmisvõimsusi nii palju kui nüüd üksi 2006. ja 2007. aastal.

Mida arvate Eesti tuumaenergeetika ambitsioonidest?

Kui jaam ehitatakse, oleks sellel kindlasti positiivne mõju elektri hinnale. Tekib ülejääk, hind langeb. Tuumaenergiast odavamat energiat ei ole. Hüdroenergia tootmisvõimsuste ehitamine maksab ca 35-40 eurot MW, tuumaenergia tootmisvõimsuste rajamise hind on Rootsi rehkenduste järgi ca 40-45 eurot. Võrdluseks maksab tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamine ranniku lähedal 60 eurot ja avamerel ca 80 eurot MW.
Suurte põlevkivilademetega Eesti võiks arendada ja uurida ka CO2 püüdmise tehnoloogiat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. April 2008, 21:58
Otsi:

Ava täpsem otsing