Elektritootmise tulevik on seni veel ähmane

"Enam-vähem on Eestis konsensus selles küsimuses, et koostootmisjaamade juurdeehitamist tuleks jätkata ning et tuulikute elektritootmist tuleb tasakaalustada uute gaasiturbiinide rajamisega," ütles Parts. "Kahtlused on nii tuuleenergia mahuka kasutamise kui ka tuumaenergia suhtes, ent suur pluss on seegi, et Eestis võib tuumaenergia teemal juba rääkida."

Eesti valikuid mõjutab Partsi sõnul nii Euroopa elektrituru avanemine kui ka energiaallikate hinnatõus. Kolmas oluline tegur on uued ELi heitmekaubanduse reeglid, mis muudavad fossiilsetest kütustest energiatootmise väga kulukaks.

Elektritootmise alternatiivide analüüsimisel tuleb arvestada energiajulgeoleku mõõdet, kordas minister juba eelmisel energiafoorumil kõlama jäänud mõtet.

Aastaks 2016 tuleb kokkuleppe järgi Euroopa Liiduga uuendada Narva Elektrijaamasid. Iga jaama rajamine võtab sõltuvalt jaamast aega 5-15 aastat. "Seega on viimane aeg hakata otsuseid tegema. Meil ei ole konsensuse leidmiseks väga palju aega," rõhutas Parts.

Energiaküsimustega kokkupuutuvad inimesed pidasid põlevkivienergeetikat möödapääsmatuks. Eesti Energia ASi juhi Sandor Liive sõnul ei pea praegu töötavaid vanu katlaid 2016. aastal sulgema, nende eluiga on võimalik pikendada ning selline elekter peaks turule mahtuma ka vabaturu tingimustes. Kui aga tuleb teha täiesti uued investeeringud, siis on põlevkivienergia majanduslik tasuvus küsitav. "Kui tahame saada uusi investeeringuid, on vaja riiklikult välja mõelda, kuidas finantseerida julgeolekupreemiat," märkis Liive.

Energiatootjate ametiühingute liidu Sander Vaikma sõnul on meil põlevkivi puhul kompetents ja katlad olemas. "Ei saa sülitada vanasse kaevu, kuni uus valmis pole. Seni tuleb põlevkivienergia tootmist käigus hoida, remontida ja võimalust mööda arendada," märkis ta.

Ka akadeemik Endel Lippmaa sõnul tuleb lähemal veerandsajandil olla kindlal põlevkivijoonel ja seda arendada ja laiendada. "Põlevkivi ja tuumaenergia omahind on võrdne. Vahed tulevad maksudest või ELi maksudest, maksud on inimeste teha," märkis Lippmaa. Uraani on väga palju, Eestis umbes miljon tonni, küsimus on omahinnas. Tuumatehnoloogia osas tuleb aga järjekorda võtta, isegi kui me lõpus ei osta - maailmas ehitatakse praegu väga palju reaktoreid.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liikme Mati Meose sõnul on ühingu liikmete ühine arvamine, et riikliku iseseisvuse aluseks on energeetiline iseseisvus. "Kui aga on vaja, tuleb iseseisvuse nimel ka tuumaenergia kasutusele võtta. Ent põlevkivi on meie rikkus ja seda ei tohi raisku lasta," märkis Meos.

Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk ütles, et Eesti energeetikamaastikul on perspektiivi biokütuste põletamisel, samuti tuleks maksimaalselt ära kasutada tuuleenergiat, vahendas ETV24.

Okk märkis, et Narva uued energiablokid võimaldavad kasutada osaliselt ka biokütust. "Eestis on biokütusel kindlasti perspektiivi, aga tuul tuleks maksimaalselt ära kasutada. Piirangud on peal, aga nende piirangute maksimaalse täitmiseni tuleks (tuult - toim) ära kasutada," rääkis Okk ETV hommikusaates "Terevisioon".

"Tõsiasi on see, et Eesti peab piirama põlevkivist toodetava elektri kogust, see on vaja millegagi asendada," lisas Okk. Tema sõnul oleks Eestis väga raske saada üle 20% elektrist taastuvenergeetikast.