Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ellu jääb see, kes on valmis mitmeks erinevaks tulevikuks

Rolf Jensen 11. aprill 2008, 00:00

Pikas perspektiivis on Eesti äri tulevik kirgas. Loodetakse SKP veidi kiiremat kasvu kui Lääne-Euroopas. Selle põhjuseks on nn järelejõudmisefekt. Euroopa Liidu ja Eesti vaheliste kaubandustõkete kadu langetas kulusid ja andis Eesti ärile tõuke. Selle mõju võib kesta veel viis kuni 10 aastat. See on pikaajaline prognoos ja mäng kindla peale.

Lühikeses perspektiivis ei tea me majanduse tõusudest ja langustest kuigi palju. Majandusmehhanism on ennustusteks liiga keeruline. Kuid meil on mõningaid mõtteid. Kõige populaarsem oletus on, et 2008. a kasv on USA mõju tõttu aeglasem, ent mitte keegi - ja ma pean silmas, et tõesti mitte keegi - ei saa selles kindel olla.

Nafta hind? Kogemus ütleb, et enamik prognoose on valed. Eksperdid ütlevad tavaliselt, et nafta hind jääb kõrgeks, kui see on kõrge, ja madalaks, kui see on küsimise hetkel madal. Tegelikult liigub hind üles-alla. Ei maksa süüdistada asjatundjaid - teema ongi keeruline. Mida saab üks ettevõte sellises olukorras teha? Vastus peitub stsenaariumites.

1. Ettevõte eeldab, et lähiaastatel nõudlus meie toodete järele tõuseb 10% aastas. Mida see meie jaoks tähendab, mida me peame tegema?

2. Ettevõte eeldab, et nõudlus jääb samaks. Mida me teha saame?

3. Ettevõte eeldab, et lähematel aastatel nõudlus langeb. Mida me võiksime teha, et seda stsenaariumi vältida?

Et tulevikuks valmis olla, peaks firma koostama plaanid kõigi kolme stsenaariumi tarbeks. Eesmärk on jääda kõigil kolmel juhul kasumisse. Just nii talitavad maailma juhtivad ettevõtted. Ärge püüdke ennustada maailmamajanduse käitumist. Ning Eesti majandus ja ettevõtteid sõltuvad suuremal või vähemal määral ülejäänud maailmas toimuvast.

Globaliseerunud maailmamajanduses liigub tootmine sinna, kus on väiksemad kulud. Mõne aasta eest oli selliseks alaks kogu Hiina. Nüüd on jäänud vaid Lääne-Hiina; selle suurriigi idaosas on palgad tõusnud. On sel Eesti jaoks tähtsust? Muidugi on. Järgneva aastakümne vältel viivad mõnedki Eesti ettevõtted üha kerkivate tööjõukulude tõttu tootmise mujale. See on hea märk, sest see näitab, et Eesti on muutunud rikkamaks.

Mõelge laevaehitusest: see on liikunud Euroopast Koreasse ja Jaapanisse, nüüd liigub see Hiinasse. Mitte kõik, kuid suurem osa sellest. Mõelge telefoniteenindustele, mis on kolinud USAst ja Euroopast Indiasse. Seegi on hea, sest ka arengumaad saavad ajapikku rikkamaks ning see tähendab, et nad suudavad osta kaupu maailma rikkamalt osalt. Selles mängus võidavad kõik.

Või kas see on ikkagi nii? Jah, on küll - kui riik ja selles asuvad ettevõtted arendavad vanade toodete asemele uusi. Vaatleme mõningaid võimalusi.

Turism on hea näide, sest see on alati eksport ning seda ei saa allhankena riigist välja viia. Eesti sissetulekud turismist jäävad igal juhul Eestisse. Millises suunas areneb turism Euroopas? Esiteks ei näe hotellid enam välja nagu hotellid. Nad on väikesed ja nende kuvand on kohalik; kõige moodsamad on butiikhotellid. Restoranid pakuvad kohalikku ja traditsioonilist toitu. Lühidalt: menukad on sihtkohad, millel on oma lugu.

Teine arengusuund on paigad, kus hoolitsetakse ihu (wellness) ja hinge eest (retreat). See kõik töötab vastu suurtele rahvusvahelistele hotellidele, kuid muret siiski pole: piisab sellest, kui firma arendab välja uue, kohaliku identiteedi. Just seda teeb praegu McDonald's kogu maailmas.

Vanasti pakkus turism võimalust puhata ja nautida head elu. Kuid maailm muutub. Nüüd reisitakse aina sagedamini, et avastada maailma, saada uusi ideid ja impulsse, leida inspiratsiooni.

Individualiseerumine. Varemgi on öeldud, et masstootmise lõpp saabub peagi. Eestis võivad inimesed saada omaenda postmargid, oma valitud pildiga isiklikud margid (ma ootan, millal Taanis sama juhtub). Aga see on vaid üks näide.

Teine samasugune on edukas firma Build-a-Bear (Tee-ise-karu), mis pakub lastele nende isiklikke mängukarusid, mille väljanägemise ja nime nad saavad ise valida. Varsti polegi enam hulgi toodetud mängukarusid. Me saame panna oma õllepudeli sildile oma foto. Võimalusi on palju. Autod, jalgrattad, köögiriistad, rõivad. See on mitte revolutsioon, vaid järk-järguline protsess.

Osalus. Laske tarbijail tootmises osaleda! Tavaliselt toimub see teie kodulehekülje kaudu. Nii talitavad Procter & Gamble, L'Oréal ja paljud teised. Hiljuti kutsus mänguasjatootja Lego kliente endale appi, et nad hakkaksid firma saadikuiks ja tootearendajaiks.

Mindstormi uut toodet aitasid arendada kogu maailma arvutifriigid. Maailmakuulsa entsüklopeedia Wikipedia kogu sisu kirjutavad selle kasutajad. Üha enam on ettevõtteid, kes astuvad tarbijatega dialoogi.

Vähehaaval jõuab maailm unelmate ühiskonda, jutuvestjate ajastusse, kus iga ettevõte lisab oma tootele sellest kõneleva loo. Üks Norra sardiinikonservide tootja leidis viisi, kuidas saada konservide eest rohkem raha.

Nad ütlesid tarbijaile, mis kuupäeval sardiinid püüti, mis oli kalalaeva ja kapteni nimi, kes olid laeva meeskonnas. Jutuke ergutas tarbijate kujutlusvõimet ja võimaldas küsida kõrgemat hinda. Mõelge pudeliveele - selle hind sõltub ju ennekõike loo headusest.

Itaalias toodetavat Pellegrino vett hinnatakse kõrgelt just selle allikast rääkiva loo pärast. No kuulge, see on ju tühipaljas vesi! Jah, aga selle sildil on lugu.

Sama kehtib soola kohta. Kui sellele lisandub lugu, kust sool pärineb ja kuidas seda saadakse, kerkib ka hind. Me võime teada, millisest talust pärineb piim ja või meie laual, ning peagi ka, milliselt lehmalt. Võimalused on lõputud. Teiegi firma võib korraldada mitte aju-, vaid südamerünnaku, et leida ka oma tootele sobiv lugu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:28
Otsi:

Ava täpsem otsing