Istanbul - kunagise võimu kestev sümbol

Istanbuli lennujaama saabudes hakkavad kohe silma kõrgustesse püüdlevad minaretid, mis on mošeede üheks osaks. Alguses on harjumatu näha palju ringi sagivaid inimesi ja sealne mittepealetükkiv teenindus.

Istanbulis on mugav liigelda ühistranspordiga: metroo, trammi ja laevaga. Piletihind on sõltumata vahemaast 1,30 liiri ehk kümme krooni.

See Türgi suurim linn asub Bosporuse kaldail iidsete kaubateede - mis viisid Mustast merest Vahemerre ja Väike-Aasiast Kagu-Euroopasse - ristumiskohal. Varem on Istanbul kandnud nime Byzantion ja Konstantinoopol. Istanbuliks nimetati see 1930.

Istanbul pole alati olnud pealinn. Pärast Esimest maailmasõda oli Türgi kaotanud pea kõik valdused Euroopas. Kuna Istanbul oli asukohalt jäänud riigi serva ja vee äärde, koliti 1923 pealinn ümber Türgi keskosasse Ankarasse.

Nüüdseks on Istanbul ajaloolisi vaatamisväärsusi täis linn. Kindlasti üks tähtsamaid kohti kogu linnas on Sultanahmedi väljak, mille ühel pool on Sinine Mošee ning teisel pool Hagia Sophia (Aya Sofia) muuseum.

Mõlemad kõrguvad oma teravate minarettidega taeva poole nagu kuulutades kõigile oma hiigelaja võimsust. Nende vahel laiub kaunis pargike, mis on kaunistatud purskkaevude ja lillepeenardega.

Sinise Mošee ehitas sultan Ahmet I aastatel 1609-1616. Päevast päeva voorib sinna moslemeid, et lunastada patud ja palvetada taeva poole. Iga päev mitmeid kordi kõlab palvuse ajal kõrgetest mošee minarettidest araabiakeelne hüüd taeva suunas.Sinaka katuse ja kuue minaretiga hoone on lummav vaatepilt. Tahes-tahtmata jääb pilk sellele pidama pikaks ajaks. Lõppematu inimeste voorimine annab märku, et see on koht, mida võiks kindlasti külastada ka seestpoolt.

Enne tuleb järgida mõningaid reegleid, näiteks ei tohi mošeesse siseneda välisjalanõudega. Igale külastajale antakse kott, kuhu saab panna jalatsid ning soovi korral ulatatakse naistele pearätik.

Mošees avaneb vaade, mida ei unusta nii kergelt. Terve põrand on kaetud punase vaibaga, mis on pehme ja puhas. Seinad ja lagi on kaunistatud väga kirjude ja huvitavate mustritega.

Sinisest Mošeest mõnisada meetrit eemal teisel pool parki asub Hagia Sophia - esmalt kirik, millest hiljem sai mošee. Alates 1935. aastast asub seal muuseum. Selle suurepärase ehitise lasi püsti panna keiser Justinianus. Hoone on ideaalne näide bütsantsi arhitektuurist.Hagia Sophia ehitati ristiusu kirikuks, kuid hiljem muudeti ümber mošeeks. Nimelt vallutas sultan Mehmet aastal 1453. aastal Konstantinoopoli ning nähes nii kaunist ja võimast ehitist, otsustas ehitada selle ümber kuninglikuks mošeeks. Hagia Sophia on kuulsamaid mošeesid, mida on üldse kunagi ümber ehitatud.

Sellesse võimsasse ehitisse sisenedes tundub, nagu oleks aeg seiskunud. Marmorist sambad vajutavad mällu massiivse pildi. Lummavad lae- ja seinamaalingud panevad iga turisti ahhetama.

Mitte kaugel kuulsatest mošeedest asub Topkapi kindlus. Seal elasid sultanid oma kaaskondlastega. Samas kompleksis asus ka haarem. 1465. aastal sultan Ottomani poolt ehitatud Topkapi palee on linna suurim muuseum.

Topkapi jaoks võiks varuda 3-5 tundi. Pilet sinna maksab kümme liiri ehk 77 krooni. Filmimine ja pildistamine on valdavalt lubatud, küll on see keelatud varakambrites - mida märgivad ka sildid uksel ja ruumis sees.Topkapi palee on kaunis koht jalutamiseks ja antiikaja käsitööga tutvumiseks. Paljudes saalides on välja pandud kaunid riided, ehted ja sõjariistad. Neid vaadates saab aimu kunagisest kunstist ja oskusest luua midagi ilusat. Palees asub ka ruum, kus kunagi elasid sultani haaremi kuulunud naised. Seda osa hoonest saab vaadata lisatasu eest, aga hind on seda väärt.

Istanbulis on väga hea vaatamisväärsustega tutvuda, kuna enamik kohti asub lähestikku. Nii jääb eelpool nimetatud kaunite ehituste lähedale ka sissepääs Yerebatani veetsisterni ehk maa-alusesse paleesse. Pileti sinna saab lunastada samuti kümne liiri eest.

Mööda akvedukti, mis kunagi läks läbi kogu linna mitmeid kilomeetreid, toodi vesi Yerebatini veehoidlasse ning sealtkaudu varustati elanikke mageda veega. Kogu maa-alune ruum toetub suurtele ja võimsatele sammastele. Üllatav, et need suudavad kogu seda raskust hoida. Jahe temperatuur ja müstiliselt valgustatud ruum on meeldiv vaheldus soojale õhule ülevalpool käike.

Kord juba Türgis olles tuleks kindlasti ära proovida kebab, mida pakutakse mitmes erinevas variandis: lavaši vahel, saiaga ja ka eraldi küpsetatult. Huvitavaks joogiks on kohalik aniisiviin, mida nimetatakse rakiks. Valades vett joogi sisse, muutub see valgeks ja piimjaks.

Kel tekib Istanbulis soov korralikult puhata ja puhkust nautida, võib soovitada erinevaid Türgi saunu. Mõnus massaaž ja hea olemine muudab puhkuse täiuslikuks.