Maksuamet puistab laenuvõtjaid

"Maksuametil on vahel kummalised seaduste tõlgendamised," kurtis anonüümseks jäänud Äripäeva lugeja. "Näiteks elukoha parandamise intresside osas. Nad tõlgendavad meelevaldselt ehitusseadust, lugedes õigeks ainult ehitusloa alusel tehtavaid kulutusi."

Lugeja lisas, et ehitusseadusele viidates napsab maksuametnik väikeehitisele võetud laenu intressi, ehkki ehitustöödeks oli võetud kirjalik nõusolek.

Selle üle, kuidas tagastada tulumaksu eluasemelaenu intressidelt, on varemgi vaieldud. Maksuameti hinnangul kogu intressi ulatuses tulumaksu tagasi ei saa, kui osa eluasemelaenust on kulunud notari-, maakleri- ja laenulepingu tasudele.

Räägitud pole aga sellest, et pikkade aastate jooksul kulutasid koduostjad osa laenu soetatud eluaseme remondiks, mille käigus muudeti korterite planeeringut või küttesüsteemi, kerkisid kuni 60 ruutmeetrised saunad, aiamajakesed, garaažid või kuurid.

Sellistele töödele nõuab ehitusseadus projekti ja ehitusloa asemel kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Ka korteri planeeringut ja küttesüsteemi muudetakse teatud piirini projekti ja ehitusloata, selleks tuleb hankida korteriühistu juhatuse kirjalik nõusolek. Niisugused asjad ehitusregistris ei kajastu, ehkki raha kulub kõvasti.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo kinnitas aripaev.ee-le, et alates 2004. aastast saab intresse tulust maha arvata vaid siis, kui eluasemelaenu on kasutatud ehitisregistrisse kantud ehitus- või rekonstrueerimistöödeks.

"Kui riiklikus ehitisregistris ehitusloa andmed puuduvad, siis intressisoodustust arvesse ei võeta. Maksusoodustuse ulatus peab olema kontrollitav," kommenteeris Kindsigo.

Maksu- ja tolliamet ei oma samas ülevaadet, kui palju eluasemelaenu on n-ö registrivälisele ehitusele kulunud.

Möödunud aastal jättis maksu- ja tolliamet 11 500 inimesele tagastamata 38 miljonit krooni tulumaksu.

"Enamiku sellest summast moodustasid valesti deklareeritud kodulaenu intressid," märkis ameti peaspetsialist Priit Rum.

Maksu- ja tolliamet ei tohiks eluasemelaenu võtjaid omatahtsi piinata, kui pisiehituseks oli kirjalik nõusolek hangitud. Tulumaksuseaduse N 25 lõige 1 näeb ette, et residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata enda eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intress.

Maksumaksjate liidu arvates tuleb seadust tõlgendada nii, et N 25 lg 1 puudutab kõiki elamu või korteri ostmisega otseselt seotud tegevusi, nii maakleri- ja laenuvormistustasusid kui ka kolimis- ja remondikulusid.

Kui seadus ei nõua väikesemahulisele ehitisele või ümberehitustele projekti ja ehitusluba, ei saa maksuhaldur seda omal algatusel nõuda, vaid peab laenu sihtotstarbeliselt kasutatuks lugema. Maksuhaldur saab sel juhul kontrollida, kas on olemas seaduses nõutav kooskõlastus või luba, näiteks korteriühistu juhatuse nõusolek.