Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Massid huumorikooli
Täpselt viis aastat tagasi samal ajal oli mul viimasel minutil õnn saada toona üüratult kallina tunduv pääse Kreisiraadio kümnenda sünnipäeva kontserdile Saku Suurhalli.
Saalis polnud ühtki tühja istet ning publiku ootused olid laes. Ilmselt liiga, sest toona jäi ime tabamata.
Vähemalt ei kuulnud ma lähikonnast kostvat tavaliselt kreisikaid saatvaid ovatsioone (tegelikult tuleks nende puhul pisut teistsugust sõna kasutada, aga mõte jääb samaks). Ehk oli tõepoolest süüdi liiga suur esinemispaik, mis teleekraanilt paistvad nüansid ära nullis, sest haltuurat ei tulnud poisid ju ometi tegema.
Mõistagi võib minu mälestuste üle vaielda. Kuid arvan, et needki, kes mu mõtteid jagavad, lähevad suure ootusega seegi kord.
Usun, et sedapuhku ei tule pettuda, sest Kreisiraadio tänutuur on kontserdilaval ja korraga tunduvalt väiksema rahvahulga ees. Ettevalmistused on käinud juba pikka aega, taustajõud on tugevad ning eurovõistlusele rahvamandaadi saanud "Leto svet" kohustab.
Niisiis jääb vaid mitmekordselt pöialt hoida ja sünnipäevaks õnne soovida! Muide, varsti peaks ilmuma ka Kreisiraadio raamat ning mõte vanalinnas asuvast erilisest pubist pole ka kaugeltki maha maetud. Tuleb varuda vaid natuke kannatust.