Uudised
10. aprill 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meediaettevõtted kõvasti põrunud

"Murest maailmamajanduse kasvu jahtumise osas ei jää reeglina puutumata ka meediasektori aktsiad," nentis LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert. "Kuigi öeldakse, et meediasektori majandustulemused reageerivad majanduse jahtumisele reeglina teatud viitajaga, siis majanduse jahtumine neid puudutamata siiski ei jäta."

Kert ütles, et praegu suhtub LHV Eesti meediasektorisse kerge ettevaatlikkusega ning kohe ostma ei soovita tormata. Koos majanduse jahtumise ja tulude kasvu aeglustumisega vaatavad Kerdi hinnangul paljud ettevõtted kahtlemata ka oma turunduseelarved kriitilisema pilguga üle.

"Seetõttu ei näe me reklaamikäibe paranemist lähitulevikus," oli Kert pigem pessimistlik. "See, millal reklaamikäibe kasv võiks taastuda, sõltub juba otseselt majanduse käikäigust."

Kert rõhutas, et Ekspressi puhul ei saa aga vaadata ainult reklaamikäibe osa, kuna see on vaid üks tuluallikas.

"Lisaks sellele tegeleb Ekspress ka trükiteenustega, mille osas oleme märksa optimistlikumad tootmisvõimsuse suurenemise tõttu," selgitas Kert. "Kui Ekspress suudab meie prognoosid esimesel kvartalil täita, siis tundub firma hinnatase päris huvitav. Samas enne seda oleme ettevaatlikud ning veel ostma ei torma."

"Oleme arvamusel, et meediasektori käibe kasvu vedajaks lähiaastatel saab just online-meedia, mille praegune maht - võrreldes teiste meediakanalitega - on veel väga väike," uskus Hansabank Marketsi analüütik Risto Hunt.

Teiste meediakanalite (ajalehtede, ajakirjade, televisiooni ja raadio) ja välireklaami kohta Hunt nii positiivsel arvamusel ei olnud. Majanduskasvu aeglustumise tõttu tema hinnangul käibe kasv teistes meediakanalites pigem kahaneb.

"Kogu meediasektori käibe kasvuks 2008. aastal arvame tulevat kuni 10 protsenti," jäi Hunt prognoosidega tagasihoidlikuks.

Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht ja pikaaegse ajakirjanduskogemusega Toomas Leito usub, et selle aasta reklaamikäibe kasv Eesti ajalehtedes jääb mõne protsendi ringi, kuid ajalehtede kaupa on tulemused erinevad.

"Eelmine aasta oli reklaamituru kasvule enneolematult hea aeg. Trükimeedia reklaamikäive suurenes kolmandiku võrra," lausus Leito. "Sellist kasvu ei tule ei lähi- ega kaugemas tulevikus. Tänavuse aasta tulemusi mõõtes võetakse tavaliselt aluseks eelmist aastat. Selles võrdluses ei paista arvud olema atraktiivsed, kuid tegelikult on nende taga suured rahad."

Kui mullu läks kõigil hästi, siis nüüd tekivad Leito arvates selgemalt võitjad ja luuserid. Ajakirjade suhtes oli ta pessimistlikum, neid on reklaamituru langus valusamalt mõjutanud ja väljaannete kasumid kindlasti vähenevad. "Eeldan, et vähenemine jääb 10% ringi, sest tulude kasvu pärssimise kõrval on suurenenud ka kulud," ütles ta.

Internetireklaam jätkab Leito hinnangul võidukäiku. Lehtede veebireklaam näiteks kahekordistub, kuid jääb endiselt oluliselt maha paberkandja reklaamimahule.

Määrav on mõistagi üldine majanduse seis. "Arvan, et majanduskriis kestab pikemat aega, kui üldiselt on prognoositud," ütles Leito. "Sel aastal midagi head loota ei ole. Kui majanduse üldine areng pöörab järgmisel aastal kasvutrendiks, siis on hästi läinud. Siis hakkab ka trükiajakirjandusel jälle paremini minema."

Lühiperspektiivis ühte või kahte aktsiat jälgides ei saa teha adekvaatseid järeldusi, hoiatas Leito, lisades, et viie aasta perspektiivis mõjutavad asjade käiku enam infotehnoloogia jätkuv kiire areng ning süvenev energiakriis.

"Arvan, et ka siis on kõik sektorid äri objektiks, kuid mõjujooned ja kasumlikkus on erinev," ütles Leito. "Enamik analüütikuid väidavad, et kõige kiiremini areneb online-ajakirjandus ja siit teenitav reklaamiraha. Sellega tuleb nõustuda, kuid ka siin tulevad piirangud ja tagasilöögid ette. Meenutagem, et ükskord on netimull juba lõhkenud."

Kuigi internet võtab Leito meelest osa televisiooni funktsioonist üle, ei kao ka televisioon eraldi nähtusena kuhugi, määrav on ikka teleprogrammide hea sisu tootmine, mida ei saa delegeerida tehnokraatlikele gruppidele. Trükiajakirjandus peab Leito hinnangul viie aasta jooksul ennast koomale tõmbama, kuid mitte nii palju, kui interneti eestkõnelejad ette kujutavad.

"Kaldun arvama, et ka viie aasta pärast saavad näiteks lehed paberkandjast rohkem reklaamiraha kui internetist," ütles Leito. "Ajalehtede turult lahkub mitu väljaannet, eelkõige kuulutustelehed, kuid põhistruktuur, usun, jääb samaks. Ajakirjaturg on märksa heitlikum: neid suletakse ja neid tuleb juurde, lõppsaldo võiks olla negatiivne."

Autor: Virge Lahe