Novaatori uudised

Ilu olevat vaataja silmades, kuid kas vaataja peab tingimata olema inimene? Tel Avivi ülikooli teadlase Amit Kagiani sõnul saab sellega hakkama ka arvuti.

Kagianil on õnnestunud luua arvutiprogramm, mis hindab naise näo ilu ja fotol kujutatu atraktiivsust samamoodi nagu inimesed.

Uurimus on siiski sügavama sisuga, kui esialgu tundub. Kagiani sõnul on see üks samm tehisintelligentsi loomise protsessis. Programmi võimalikud rakendused on ka ilukirurgia ja näotuvastus, kirjutas Science Daily.

"Siiani on arvutitele õpetatud, kuidas tunda ära teatud näo iseärasusi, mille alusel saaks langetada otsuse, kas pildil kujutatu on mees või naine," ütles Kagian. "Meie tarkvara aga läheb sellest kaugemale ja laseb arvutil anda esteetilisi hinnanguid."

Esimese sammuna paluti hinnata 100 erineva valge noore naise näo atraktiivsust. Hindajad ei põhjendanud oma otsust, sest inimesed langetavad esteetilisi otsuseid tavaliselt ise teadmata, mille alusel nad seda teevad.

Seejärel söötis Kagian pildid arvutisse ning kirjeldas neid matemaatiliselt. Arvesse võeti näiteks näo sümmeetria, juustevärv ja näonaha siledus. Võttes arvesse inimeste hinnangu, õppis arvuti, millised tunnused inimese ilu seisukohalt olulist rolli mängivad.

Seejärel anti arvutile hinnata uus komplekt nägusid. "Tulemused olid hämmastavad - hinnangud olid väga sarnased inimeste antuga. See on märkimisväärne saavutus, sest arvuti õppis ilu hindama talle varem etteantud andmete põhjal," ütles Kagian.

Kagiani sõnul on järgmine loogiline samm õpetada arvuti hindama ka mehe näo atraktiivsust. See ülesanne võib osutuda keerukamaks, sest psühholoogilised uuringud on kinnitanud, et meeste näo ilu hindamisel pole inimesed sugugi nii üksmeelsed kui naiste puhul. "Oma nägu ma sellesse programmi igal juhul ei kaasa," ütles Kagian naerdes.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Vision Research.

Ernst Jaaksoni mälestusfondilt Eesti suurima, 200 000kroonise stipendiumi saanud Tartu Ülikooli doktorant Mart Anton läheb augustis USAsse, et seal kunstlihastega robotkala kiiremini liikuma panna.

USAs hakkab ta töötama Michigani ülikooli tarkade mikrosüsteemide labori juhataja Xiaobo Tani käe all. Selles laboris on esimene kunstlihastega kala juba valmis ehitatud, kuid Antoni sõnul võimaldavad tema koostatud arvutimudelid ehitada palju efektiivsemaid lihaseid, mis tõstavad nii kala kiirust kui ka manööverdamisvõimet oluliselt.

Enne seda, juunis, tuleb kaitsta doktoritöö, mis käsitleb elektroaktiivsete polümeeride juhtimist.

"Nagu ikka heal lapsel mitu nime, nii võib sama asja puhul rääkida ka tarkadest materjalidest või kunstlihastest," ütles Anton.

Anton on töötanud peamiselt plaatinakattega kunstlihastega, kuid Tartu labori värskeim saavutus on uudse kullakattega materjal, mille liigutus on senitehtud lihastest oluliselt suurema ulatusega.

Seetõttu näeb Anton, et kunstlihased aitavad teha robotkala oluliselt väiksemaks, kunstlihaste jõul liikuv kala ei tekita müra, sest puudub sõukruvi. Nii saab kala saata uurima kohtadesse, kuhu inimene ei mahu ja ka sinna, kus teisi tehnoloogilisi lahendusi kasutavad aparaadid samuti hätta jäävad.

"Mu eesmärk on viia siin kogutud teadmised sinna ja tuua sealsed teadmised Tartusse. Ühiselt õnnestuks meil tõsta kala manööverdamisvõimet ja liikumiskiirust," ütles Anton.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi arukate materjalide ja süsteemide labori elektrokeemiku Urmas Johansoni sõnul on kunstlihaste üks perspektiivsemaid kasutusvaldkondi nn minilaborid, millest on huvitatud ravimitööstus.

Tulevikus võivad kosmoserändurid veeta suure osa teekonnast talveune sarnases olekus.

Hirmus kallis on kaasa vedada suurtes kogustes toitu ja hapnikku, rääkimata uriini ja väljaheidete kõrvaldamisest, kirjutas Discovery News.

Üks võimalus kosmonautide ajutiseks väljalülitamiseks on temperatuuri kosmoselaevas alandada. Kui kehatemperatuur on alla 30 kraadi, aeglustub südame löögisagedus. Teine võimalus on vesiniksulfiidi sissehingamine.

Harvardi ülikooli teadlased kirjutasid ajakirjas Anesthesiology, et vesiniksulfiid aeglustab hiire ainevahetust, katkestamata aju verevarustust. Katse käigus langesid hiirte ainevahetuse kiiruse näitajad kümne minutiga. Puhta õhu hingamisel toibusid hiired poole tunni jooksul.

Teadlased hoiatavad: kehva tujuga poodiminek võib olla kurnav teie rahakotile.

Ajakirja Psychological Science juuninumbris ilmuv artikkel näitab, kuidas tuju mõjutab tarbimisotsuseid.

Carnegie Melloni ülikooli doktorant Cynthia Cryder tegi eksperimente 33 inimesega, kelle vanus jäi vahemikku 18-30, paludes neil vaadata erinevaid filme. Need, kes olid vaadanud kurba filmilõiku, olid pärast vaatamist nõus veepudeli eest maksma kolm korda rohkem kui need, kellele näidati neutraalse sisuga dokumentaali.

Ilmnes, et kurvameelsed ja enesekesksed katsealused olid suurimad kulutajad. Enesekesksuse kohta tehti järeldusi katseosaliste kirjatöödest. Varasemad uuringud näitasid, et langenud meeleolu tekitab enesekesksust. Enesetunnet parandatakse rohkema rahaga.

Autor: Villu Päärt