Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti pöörab uuele kasvule ELi eelsest seisust

11. aprill 2008, 18:35

Makroanaküütik Maris Lauri sõnul pöörab
Eesti majandus uuele kasvule Euroopa Liidu eelsest seisust, kuna oleme
hoiakutelt langenud 2004. aasta tasemele.

Lauri rääkis tänasel tänasel Tööandjate keskliidu seminaril: "Oleme oma imagot parandanud, aga see võtab ilmselt aega, kuna välismaalased on pika mõtlemisega. Meil on asjad hakanud sisemiselt paremaks minema, kuid veel ei usuta seda. Oleme hoiakutelt kukkunud tagasi 2004. aastasse. See tähendab, et alustame jälle nullist, seisust, millega Euroopa Liitu astusime."

Välismaailm võrdleb Eestit Ameerikaga

"Suurpankade analüütikud lähtuvad sellest, kuidas liigub mõte Föderaalreservis. Oleme täheldanud, et nad ei saa väga aru, mis siin toimub," selgitas Lauri ja ütles, et järjest rohkem räägitakse sellest, et endine Föderaalreservi juht Alan Greenspan on süüdi selles, et Ameerika asjad viltu läksid.

"Ega valitsus muidugi ka süüst puhas pole, sest kriisi taga on valed majanduspoliitilised otsused. Nähti, et sotsiaalses struktuuris on probleeme, aga arvati, et kui majandus üles läheb, küll need iseenesest lahenevad. Ega ei lahene ikka küll," ütles ta Ameerika ja Eesti majandust võrreldes.

"Kas asjad on ikka nii hullud, kui ajakirjandus arvab?" küsis analüütik kuulajailt samas ja vastas ise, "ei ole nii hull. Meil on esimene normaalne majandustsükkel." Eesti majandust senini edasi viinud tegurid on lihtsalt ammendatud.

"Euroopa liitu astudes tuli väike tagasilöök ja siis hakkasime kasvama. Sellist asja on täheldatud iga laienemise juures," selgitas Lauri. "Finantsturult võis raha saada nii palju kui tahtsid, kõik olid optimistid. Kõik asjad, mis seda majanduskasvu toitsid, näiteks 1990ndatest pärit tootmise odavus, said aga ühtäkki otsa. Ja sellepärast on pidurdumine toimunud järsult."

Kui 1990ndatel andis Eesti majanduskasvu eksport, siis viimased viis-kuus aastat elati sisenõudluse toel. "Tuleb öelda, et arengumaade sisenõudlusel pole väga palju jõudu. Kui Ameerika kriis kestab kaua, on sellel tugevad mõjud ka arengumaadele," rääkis Lauri.

Hirm sunnib tarbijaid säästma

"Kuidas selle sisenõudlusega asjad tegelikult on? Kindlustunne on kõvasti kukkunud. Inimesed arvavad majandusseisust väga halvasti. Kui aga vaadata, kuidas on sissetulekutega, siis on need kasvanud. Nende arv, kes omadega välja ei tule, on jäänud samaks. Kui hirm ära kaob, hakkavad inimesed jälle rohkem tarbima," rääkis Lauri.

Iseasi, kas viimastel kuudel töö kaotanud inimesed leiavad uue koha. Registreeritud töötute arv kasvab, ehkki see võib tuleneda ka ahvatlevatest Tööturuameti teenustest. Tööturule tulevad praegu ka 1990ndate alguse beebibuumi ajal sündinud lapsed ning need õnneotsijad, kes välismaale tiiru peale tegid.

"Eesti puhul on see nali, et sada inimest on ka palju," kommenteeris Lauri massilist tulekut. Ta avaldas ühtlasi arvamust, et kes ennast välismaale sisse söövad, need ilmselt tagasi ei tule.

"Eesti inimestega oli ka nii, et vaatasid, 100 naela, küll on suur raha. Andke andeks, Inglismaal ei ole aga 100 naela mitte mingi raha. On kurb vaadata, kuidas elatakse kümnekesi kahetoalistes korterites, kuna palk rohkemat ei võimalda," lisas analüütik.

Hinna tõstmisest ei tasu unistada

Lauri andmetel paistavad ekspordis silma keemiatööstus, metallitööstus ja masinaehitus, aga see ei tähenda, et kõigil valdkonna ettevõtetel läheb hästi. Kehvalt läheb ehituses, ehitusmaterjalide tööstuses, automüügis ja mõnedes teenindussektorites.

"Millegipärast tahavad aga kõik kõvasti hinda tõsta," imestas Lauri, "võin aga kihla vedada, et see on unistus. Tarbijad ei ole nõus maksma. Kui eelmisel aastal olid kõik ehitajad valmis veel hinda tõstma, siis nüüd on nad juba nõus 30% langetama. Nii et see unistus läheb üle."

"Kui hull olukord siis tegelikult on?" arutles Lauri. "Hinnad on üks risk ja finantsturud, mis ei suhtu meisse sugugi hästi. Sisenõudluses pole paranemist esialgu oodata. Küsimus on, kas ettevõtted viitsivad taaskord muutuda ning milline on ressursi hind ja kättesaadavus."

Lauri sõnul ohustavad Eesti majandust rumalad otsused, kuna neid teevad ameeriklaste kõrval ka teised. "On oodata palju ebastabiilsust, vähemalt kaks aastat. Inflatsioon on alanemas, eratarbimises on finantsid korras," läks Lauri sujuvalt üle lohutamisele, "suurtes riikides on tagajärjed halvemad kui väikestes. Väga palju siin kokku käkerdada ei saa, sest võimalused on väikesed."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2008, 18:32
Otsi:

Ava täpsem otsing