Mihhail Stalnuhhin: 2018. aastal astub vanade kommunistide etteotsa Andrus Ansip

11. aprill 2008, 13:32

aripaev.ee ja dv.ee jätkavad artiklitesarja
«Eesti 2018». Selles sarjas jagavad Eesti arvamusliidrid oma tulevikuvisioone.
Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin pajatab sellest, milline hakkab
olema Eesti poliitiline süsteem kümne aasta pärast.

2018. aastaks on Eestis mitme partei võrra rohkem. Veel 2010. aastal tekib riigikogulaste palkade kriitika lainel ning meediaärimeeste toetusel Ausa Kodaniku Erakond, mis lubab igale valijale keskmise saadikupalga (ning et kõik oleks aus!), jõuab riigikokku ja vajub seal letargilisse unne koos Rohelise parteiga.

2015. aasta valimiste eel loob uus noorte poliitikute põlvkond, kelle silmis on Res Publica asutajad Parts, Reinsalu ja Vaher on lausa vanaätid, erakonna CubRubica ning üleskutsega võidelda korruptsiooni ja bürokraatia vastu võidavad kõik valimised.

Kuid juba kolm aastat hiljem käivitub uus poliitiline liikumine. Selleks ajaks kahaneb elanikkonna arv 40-50 tuhande inimese võrra aastas, arenguriikidest sissevoolav tööjõud hakkab täitma vaakumit tööturul — see kõik suurendab patriotismi ja aitab kaasa Eestimaa Liberaal-demokraatliku Partei loomisele, mille juhiks valitakse Tiit Madisson (Jüri Liim). Partei tõotab pühalikult taastada monumendi SS-sõduritele Lihulas, korraldab pikette Venemaa saatkonna ees, nõudega peatada kohalike muulaste äravool Eestist Venemaale (kes juba müüb oma naftat hinnaga 300 dollarit barreli eest).

Vene erakonnad astuvad aastaks 2018 liitumisläbirääkimiste viimasesse faasi...
Alates 2016. aastast hakkab presidenti valima rahvas, kuna juba 2011. aastal ei suuda erakonnad jõuda kokkuleppele, millist endist Ameerika ajakirjanikku presidendiks määrata. Rahva toetusel asub ekspresident Ilves õppima vene keelt, õpib ära venekeelse sõna «????????» ning kaotab kandidaadile, kes teab vene keeles kahe sõna võrra rohkem.

Eesti ajaloolaste uus põlvkond teeb ülitähtsa avastuse: selgub, et kõikide nende okupatsiooniaastate vältel Eestis tegutses kommunismivastane põrandaalune võrk, millesse võisid kuuluda ainult NKLP liikmed. See liikumine saab endale nimeks Teine Vabadussõda ning selles osalenud põrandaaluseid kangelasi hakatakse kutsuma vapsideks. Vanade kommunistide Veteranorganisatsiooni eesotsa astub Andrus Ansip (Karl Vaino), kes avab juba 2. veebruaril 2018 endise Tartu Linnakomitee hoone ees monumendi teisele vabadusele – klaassamba, Lenini ordeniga tipus, kuna just sellega autasustati okupatsiooniajal kommunistliku režiimi vastu võidelnud mehi. Päeval avab, öösel aga viib kuskile mujale...

2018. aasta alguses hakatakse arutama Eesti-Vene piirilepingu preambulat ning uue silla ehitamist üle Narva jõe seoses sellega, et vana on täiesti amortiseerunud. Teises küsimuses jõutakse kokkuleppele ning Kaitsejõudude sapöörid hakkavad ehitama ujuksilda. Tööd jäävad lõpetamata, kuna sama aasta lõpus võtab riigikogu vastu otsuse saata oma sõdurid veel kuude riiki lisaks 27 riigile, kus nad juba valvavad rahu. Eestisse jäänud 11 reameest ja 5 seersanti jaotatakse peastaabi ja presidendilossi valveteenistuse vahel ära…

Aastaveaks 2018 nimetatakse keeleinspektsiooni apsu, kes eksikombel ilmub ühe vene õppekeelega kooli asemel eesti kooli, kontrollib seal riigikeele oskusi ning saadab pooled õpetajad korduseksamitele. Meelsusinspektsiooni direktor esitab selle kohta protesti ning nõuab keeleinspektsiooni töötajate lojaalsuse lauskontrolli…

Kokkuvõtteks võib öelda, et 2018. aasta Eesti paljuski sarnaneb 2008. aasta Eestiga — sellest saab viimase loogiline, suuremal või vähemal määral absurdne järg.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. April 2008, 11:18
    Otsi:

    Ava täpsem otsing