Keskpankurite mäng intressiga

Ülekuumenenud majanduses näeb keskpankade poliitika ette baasintressimäärade langetamist, et aeglustada inflatsiooni ja muuta laenud odavamaks. Samas muutuvad pankade laenuandmise kriteeriumid üha rangemaks ning seetõttu on ettevõttel järjest raskem krediiti saada.

Pärast globaalse krediidikriisi algust mullu juulis on paljud keskpangad kärpinud baasintressi, et julgustada panku laenama ja ergutada majandust. Samas pelgavad paljud keskpangad kiireneva inflatsiooni tõttu intresse langetada.

Inflatsiooni stabiliseerimiseks euroalal tegi Euroopa Keskpank (EKP) eelmisel nädalal otsuse jätta baasintressimäär muutmata. EKP baasintress on püsinud 4 protsendi tasemel juba juunist saati. Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet väljendas eelmisel nädalal peetud kõnes muret globaalse krediidikriisi pärast, mis algas kaheksa kuud tagasi.

Trichet rõhutas, et keskpangale valmistab enim peavalu kiire inflatsiooni kasv, mis on eurotsoonis rekordilisel 3,5 protsendi tasemel. Lisaks ootavad analüütikud inflatsioonitempo kiirenemist.

Ameerika keskpanga peaökonomisti Holger Schmiedini arvates takistab Trichet' kommentaar tulevasi intressikärpeid. Trichet' sõnul mõjutab pingeline olukord finantsturgudel majandust oodatust laiemalt.

"Eurotsoonis on märgata oodatust kauem kestvat inflatsioonitaset just energeetika ja tarbekaupade vallas. On väga ebatõenäoline, et keskpank kärbib intresse enne suve. Euroopa Keskpank soovib rahaturule suurekäeliselt likviidsust süstida, hoides samal ajal intressi," selgitas USA keskpanga peaökonomist Holger Schmiedin.

Euro kursi püsimine rekordtasemel on aga tõstatanud küsimuse, mis saab Euroopa ekspordisektorist, kellel on raskem kaupa väljapoole regiooni müüa. See võib viia selleni, et ka Euroopa Keskpank peab baasintressi ikkagi langetama, et valuutat nõrgendada. Praegu jätab Euroopa Keskpangale hingamisruumi Saksamaa, mis on kasvatanud eksporti ligi kümnendiku võrra.

Rasked ajad USA majanduses on sundinud Fedi julmalt baasintressi kärpima. Septembrist alates on intresse langetatud juba kuuel korral. Analüütikud ootavad, et baasintressimäär langeb (2,25%) veel selle kuu lõpus.

Ka Inglise keskpank alandas eelmisel nädalal baasintressi 25 baaspunkti võrra, 5 protsendile. See oli kolmas kärbe pärast detsembrit. Suurbritannias sunnib intresse langetama viimase 16 aasta suurim kinnisvarakriis ja kinnisvarahindade metsik kukkumine. Riigile avaldavat survet ka tõusev inflatsioon ja tarbijausalduse kadumine.

Torm finantsturgudel võib aeglustada majandust, mis oli varem piisavalt tugev, et inflatsiooni kontrollida. Panga sõnul mõjutab nõrgenenud nael impordihindu. Briti toodete konkurentsivõime eurotsoonis on tõusnud, kuid imporditud tooted on naela nõrgenemise mõjul kallinenud.

Kui paljud keskpangad mõtlevad baasintressimäärade langetamise peale, siis Islandi keskpank tõstis möödunud nädalal baasintressimäära 15,5 protsendile, lootes tõsta investorite isu languspöörisesse sattunud Islandi krooni vastu.