Kogu Eesti Padari eeskujul dieedile!

Eesti ministeeriumites on hulk täitmata töökohti, mille palgafondi kasutatakse kõigeks muuks peale sihtotstarbe. Ametnike keskmise palga järgi arvutades võiks üksipäini nende arvel säästa ligikaudu pool miljardit krooni. Ses suhtes võib kiita rahandusministeeriumit, kus on kena komme pool aastat täitmata töökoht ära kaotada.

Äripäevale rahandusministeeriumi mõtteviis meeldib, soovitame seda eeskujuks teistelegi riigiasutustele. Eelarvega skeemitada ja olematute arvutite taga olematutes tubades usinalt tööd vuhkivate olematute ametnike palgaraha arvelt kantslerite lisatasusid kergitamise ajad võiks ükskord ometi mööda saada, niisugune käitumine ei kõlba kuhugi. Pigem võib võtta tööle vähem inimesi ja maksta neile korralikku palka, ent ei maksa püüda ennast ja riiki avalikult alt tõmmata. Muidu jõuame taas tagasi tollesse riiki, kus kõigi tasemete juurdekirjutustest lõpuks üksnes paberil eksisteeriv allveelaev kokku kirjutati.

Surnud hingede palk pole mõistagi ainus võimalus kokkuhoiuks. Politsei lükkab edasi paarisaja auto ostmise, välisministeerium Madridi saatkonnahoone ostu ning veel kahe hoone remondi. Majandusministeerium paneb jäälõhkuja jää peale ning tõmbab koomale ka teetööde rahasid. Ja nõnda edasi iga ministeeriumi ja ameti haldusalas.

Riigiasutused on hakanud loobuma uute pindade üürimisest. Nii näiteks haaras eelarvega üheaegselt kõhnaks jäänud Ivari Padar kabinetiseinalt labida ning mattis maha rahandusministeeriumi kava kolida uude säravasse 7000 ruutmeetri suurusse kontorisse sügisel valmivas Tammsaare Ärikeskuses. Majja pindu vahendava maakleri hinnangul on riik praeguseks üles öelnud umbes 15 000 ruutmeetrit kontoripindu. Tallinnas äripindade nappust kurtnutele on see kahtlemata rõõmusõnum, keskuste omanikele mitte nii väga.

Riigi uus kinnisvarapoliitika seab omakorda raskuste ette kinnisvaraarendajad - selge näide, et vastupidi optimistide ootustele ei käi riiklik kokkuhoid ettevõtjaist kaarega mööda. Õhku haihtunud kokkulepete ja suurklientide asemele tuleb leida teised, küllap peab alandama hindu ja kulusid kärpima. Ärimudelid muutuvad saledamaks, pingutatakse rohkem, rabelemisega kaob firmadest heade aegade rasv.

Äripäeva arvamist mööda võib sellest kitsikusest Eesti ettevõtetele ka tulu tõusta. Oma äri üksipäini riigile rajada ei ole kunagi eriti hea mõte olnud. Või igatahes mitte parem kui ükskõik millisest ühest suurest partnerist sõltumine. Eesti majanduse vähese efektiivsuse üle on palju kurdetud. Kas poleks tore, kui mõne aasta pärast selliseks kurtmiseks enam alust poleks?

Autor: ÄP