Neivelt: Eesti lootus on eksportiv väikeettevõte

Paar viimast aastat pole Neivelti sõnul seetõttu Eestis turumajandust olnud. Kiiresti kasvasid ehitus, pangandus, kinnisvaraarendus. Oli näha, et see peab Eestis ükskord lõppema. Neivelti sõnul oleks pidanud juba varem nägema, et mull on suur. "Aga et maailmamajandust nii suur finantskriis tabab, seda ei osanud mina ette näha," kommenteeris Neivelt.

Neivelt nõustub SEB analüütiku Hardo Pajulaga, et tõenäoliselt tabab Eestit Portugali stsenaarium, mitte aga Hongkongi või Argentina oma.

"Majandus kasvab 1-2 protsenti ja õhk läheb susinal välja," selgitas Neivelt. Ka Portugali majanduskasv oli tema sõnul 1-2 protsenti mitmeid aastaid pärast buumi. "Lähema viie-kuue aasta jooksul suurt kasvu Eesti majanduses loota pole," resümeeris Neivelt.

Majanduskasvu käivitaja on eksportiv väikeettevõte. "Neid on ka juba praegu olemas, aga me ei kuule neist midagi, sest nad on väiksed, pole pildil ega ületa uudiskünnist, aga nad ajavad omi asju vaikselt," kommenteeris Neivelt.

Samuti on majanduskasvu käivitajana suur roll täita EASi toetustel. "Seal on miljardeid kroone ootamas, mida saab majanduse rajale aitamiseks ära kasutada," toonitas Neivelt, kelle meelest on vale jääda ootama, et kõik läheb lihtsalt niisama vanale reale tagasi. Nii pikka kriisi pole tema sõnul ka rahvusvahelistel rahaturgudel olnud pärast Teist maailmasõda.

Nüüd ja tulevikus mõjutavad Eestit samas jätkuvalt globaalne kriis rahvusvahelistel rahaturgudel, kasvavad toidu- ja toorainete hinnad ning inflatsioon. Kasu toob kindlasti efektiivsuse tõstmine ja euroliidu toetusfondide raha.

Edukateks majandusharudeks peab Neivelt praegu ja tulevikus põllumajandust, toiduainetetööstust, teedeehitust ning väikseid tehnoloogiafirmasid.

Laenuintressi marginaal jääb kõrgeks Neiveldi sõnul edaspidigi. Vaid koduturule tootvad ettevõtted on väheefektiivsed, neil pole viimastel aastatel olnud vaja pingutada.

"Meil on eksporti vaja, meil ei saada aru, et raha tuleb sisse eksportöörilt," toonitas Neivelt. Sellest ei saada tema sõnul aru isegi valitsuse tasemel. "Koalitsioonilepingus polnud kordagi mainitud sõna eksport," leidis ta.

Kokkuvõtteks ütles Neivelt, et praegu on hea aeg luua uusi ettevõtteid. "Uue panga tegemine oleks praegu hea, poleks kaelas seda vana saasta ehk hapuks läinud laene," ütles ta ning lisas, et vanad ettevõtted ei pruugi olla valmis muudatusi tegema ja uutel tulijatel on puhtalt lehelt alustamise eelis. "Kõik suurtes organisatsioonides töötavad inimesed teavad ju, kui tüütud on need igasugused kooskõlastamiskoosolekud," tunnistas ta.

Samuti pole Eestis kunagi varem olnud sellist toetuste jagamise süsteemi, nagu EAS praegu pakub.