Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pakkumisel on pigem väiksed talud
Kevade edenedes ja suve saabudes on taas päevakorda tõusnud maamajade ostmine. See on aktuaalne vaid soojal perioodil, sest osaliselt ongi inimestel eesmärgiks soetada lisaks linnakorterile ka maakodu.
Osaliselt aga otsivad maakodu inimesed, kes on valmis linnamelu seljataha jätma ja rahulikumasse keskkonda kolima.
Millele tähelepanu pöörata, kui olete endale maamaja otsimas?
Kõigepealt peaks endale selgeks tegema põhimõtte, mille alusel oma otsingut alustate - kas olete huvitatud kindlast piirkonnast või on teile oluline maatüki suurus, kas otsite vana rehielamu-tüüpi maja või lähtute kindlast rahanumbrist?
Mida täpsemini te oma soovi enda jaoks sõnastada oskate, seda lihtsam on pakkumiste seas valikut teha. Kindlasti on lihtsam leida hoonestamata kaunist maatükki kui väljakujunenud talukompleksi.
Kui lähete seda teed, et ise maja ehitada, siis tuleks kindlasti saada põhjalik info kohalikust vallast projekteerimistingimuste ja kommunikatsioonide kohta.
Suured ainulaadsed talukompleksid võivad teis küll väga hea tunde tekitada, kuid kindlasti peab arvestama üsna mahukate investeeringutega.
Mida suurem majapidamine, seda suuremad on ka kulutused renoveerimistöödele ja edaspidisele maja korrashoiule. Seepärast tuleks ainult suvekoduks otsitava talumaja ja seda ümbritseva krundi suuruse üle põhjalikult aru pidada.
Harjumaal on üsna raske suurt, üle 10 ha talumajapidamist leida, kuna paljud endiste talude omanikud või nende järeltulijad on juba maatükist osa ära müünud. Tänapäeval on vähesed siiski jäänud tegelema metsa- või põllumajandusega ning vajadus omada suurt krunti on minetanud oma tähtsuse. Seega, linnainimesele, kes vaid nädalalõpu või puhkuse veetmiseks maamaja otsib, on ostmine lihtsamaks tehtud.
On ka maamajapidamisi, kus Eestisse saabunud ehitusbuumi tõukel on üritatud uute materjalidega majale värskem ilme anda. Pahatihti on aga materjale oskamatult kasutades tehtud majale karuteene - palksein valelt poolt soojustatud, uue katusekatte alla korralik soojustus panemata jäetud, miljöösse sobimatud plastaknad jm. Seepärast on vana maja soetamisel ostjale olulisem maja hea potentsiaal mitte tema korralik välisilme.
Loomulikult ka hea juurdepääs ja kiire ühendustee lähima suurema keskusega. Näiteks sobiv kaugus Tallinnast on ostjate jaoks aastatega üha vähem tähtsust omamas. Piirkauguseks võib pakkuda ca 80-100 kilomeetrit. Oluline on keskkond ja see emotsioon, mis esmamuljena maakodu otsimisel tekib.
Autor: Kaie Kullik