Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rahajanu sunnib gümnasisti tööd otsima

1706-aripaev 14. aprill 2008, 07:29

Vajadus oma raha järele sunnib
gümnaasiuminoori kooli kõrvalt tööl käima. Probleem on läinud sedavõrd teravaks,
et mõned koolid on õpilasi ja lapsevanemaid manitsenud töökoha jätma ja
õppimisele keskenduma.

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi 11. klassi õpilane Kirsi töötab kooli kõrvalt mullu suvest Anneli Viigi šokolaadikohvikus. Lisaks on tal teinegi amet - degusteerija. "Kui kliente pole, siis õpin. Hinded on normaalsed. Õpetajad ja klassijuhataja toetavad. Eks töötamine ole iseseisvumise märk," räägib ta. Kohvikus teeb ta kõike - teenindab kliente, pakib komme, koristab ja peseb nõusid.

Mullu kevadel läks šokolaadikohvikusse tööle Tallinna Liivalaia Gümnaasiumi 10. klassi tüdruk Kamilla Kask. Praegu töötab Kamilla hotelli Kolm Õde restoranis hommikusöögi ettekandjana. Liivalaia Gümnaasiumist tuli ta ära ja õpib Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. "Õpetajatele ma väga ei rääkinud. Oli neid, kes kiitsid ja pidasid mind tubliks tüdrukuks. Oli neid, kes laitsid," räägib Kask. "Eks vanemad annavad ka raha, kuid oma raha kulutan iseendale - ostan riideid, käin väljas."

Rahumäe Põhikooli direktori Matti Martinsoni sõnul on noortel oma raha vajadus suur. Tema teada hoiavad neiud näiteks lapsi, teevad toodete presentatsioone kaubakeskustes, noormehed töötavad Statoili bensiinijaamades ja autopesulates, paljud töötavad vanemate firmades. "Kindlasti tekitab see koolis probleeme. Õpilaste päevad venivad pikaks ja nad väsivad. Kui inimene on 8 tundi koolis ja veel 4 tundi tööl - ega täiskasvanudki 12 tundi jutti tööta."

"Ütlen ausalt: hea, kui kool ei teaks. Direktorite seas on igasuguseid inimesi ja arusaamad on erinevad. See võib pöörata õpilase vastu, teda võidakse hakata halvustama," ütleb Martinson. Ta möönab, et mingit ülevaadet koolidel õppivate gümnasistide kohta pole ja on üsna tõenäoline, et osa neist töötab mitteametlikult.

Inglise Kolledži direktori Toomas Kruusimäe sõnul on tööl käimise teema üleval, räägitud on nii lastevanemate kui ka õpilastega. "Kool on juhtinud sellele lastevanemate tähelepanu ning selgitanud noortele, et tööl käimine pole siiski päris mõistlik ajal, kui on vaja sajaprotsendiliselt tarkust taga ajada," ütleb ta.

Seda, kui paljud noored tööl käivad, pole Inglise Kolledžis uuritud, kuid osa on juhuslikult välja tulnud. "Õpilaste väsimus, puudumised, tunnustus meedias hea töö eest, juhukohtumised õpilase töökohal," toob Kruusimägi näiteid. Ta ütleb, et kooliõpilase töötamisest peaks teavitama eelkõige tööandja. Inglise Kolledži noored töötavad giididena, tõlkidena, paljudes teenindusasutustes, näiteks hotellides, kaubandusettevõtetes, IT-valdkonnas ja modellidena.

"See on võimatu!" ütleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi kooliõpilaste tööl käimise kohta. "Keskhariduse omandamine on juba täiskohaga töökoht. Seda ei ole võimalik ühendada poole või täiskohaga tööl käimisega. See on mõeldav üksnes suvevaheajal."

"Ja mis haridus see on, mida saab sel moel omandada? Nii on küll võimalik välja kirjutada lõputunnis, kuid selline paber ei saa ju tõendada õppuri teadmisi ja kultuursust. Jutt, et inimene võib ka ise materjali läbi võtta ja järele vastata, ei rahulda mind. Esiteks peaks see kodanik riigile järelevastamised kinni maksma. Teiseks ei seisne pedagoogika üksnes materjalis, mida saab pähe tuubituna ette vuristada. Minu tunnist moodustab õpetaja sisemine põlemine 95%. Kuidas saab seda järele vastata? Kuid mis peamine - kes suudab just seda viimast kinni maksta," räägib Leesi.

Šokolaadikohviku omaniku Anneli Viigi juures on töötanud mitmed gümnaasiumis õppivad tütarlapsed. "Meile tulid nad konkursiga ja on väga tublid. Töötavad pakkimisel ja abitöödel. Noortel on energiat palju ja kool tööd ei sega. Ma loodan, et ka töö kooli ei sega," ütleb ta.

Statoili juht Helle Kirs-Toigeri sõnul ei tööta neil praegu ühtegi alla 18 aasta vanust gümnaasiuminoort. "Gümnaasiuminoored on Statoili teenindusjaamades osalise tööajaga töötanud vaid suvevaheajal. Eelmisel suvevaheajal töötas meil kokku 26 noort, neist enamik on Statoili töötajate lapsed, kellele vanemad soovivad suveks rakendust ning oma sissetulekut pakkuda," selgitab ta.

McDonald's Eestis töötab umbes 300 gümnaasiumiealist noort, on alla 18aastaseid. McDonald's Eesti juhi Pavel Putakovi sõnul töötavad noored tavaliselt osalise tööajaga ja firma on nendega rahul.

Haridusministeerium ei kiida kooliõpilaste töötamist õppeperioodil heaks, lapse peamine ülesanne on õppimine. Töötamist ei saa riik koolinoortele keelata. Iga inimene peab oma võimeid ise hindama - kas ta suudab ühendada tööelu ning õppimise. Töötamine koolivaheajal on hoopis midagi muud ning see on igati tervitatav.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. April 2008, 07:27
Otsi:

Ava täpsem otsing