Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venelased valmistavad ahve ette Marsi-lennuks

14. aprill 2008, 15:46

Venemaal Sotšis asuvas primaatide uurimiskeskuses
valmistatakse ette makaake Marsi ekspeditsiooniks.

Ahvid saavad omal nahal esimest korda tunda radiatsiooni, mis on peamiseks ohuks Marsile lendavatele inimestele. Lisaks püütakse selgitada, kuidas mõjub ahvidele pikka aega kaaluta olekus viibimine, isolatsioon ning kosmoselendude menüü, mis koosneb mahladest ja püreedest.

„Inimestel ja ahvidel on nii väikeste kui suurte radiatsioonidooside suhtes samasugune tundlikkus,” selgitas instituudi direktor Boris Lapin BBCle. „Seega on parem teha katseid makaakidega, aga mitte koerte või muude loomadega.”

Instituudis valitakse välja makaagid, kes võib olla lendavad Marsile enne inimesi. Pärast kaks aastat kestvaid eksperimente, mille käigus valitakse välja 40 kõige sobivamat makaaki, kes saadetakse Moskvasse biomeditsiiniinstituuti, kus uuritakse kosmose biomeditsiini.

Ahvidega tehakse eksperimente samaaegselt projektiga Marss-500. See tuleval aastal algav ettevõtmine püüab matkida planeetidevahelist lendu. Eksperimendis osalejad peavad veetma 17 kuud Moskvasse loodud kosmoselaevatingimusis.

Tõelist ekspeditsiooni Marsile pole oodata veel vähemalt kümne aasta jooksul

Projekti Marss-500 juht Viktor Baranovi sõnul peaks Marsiekspeditsiooniks piisama 520st päevast: 250 päeva sinnalennuks, sama aeg tagasilennuks ning kuu aega Marsile maandumiseks.

Venemaa on tänapäeval maailmas üks väheseid riike, kus tehakse katseid inimahvidega.

Maailma loodusfondi esindaja Andrei Zbarsky sõnul ohverdab inimkond aastas ilu ja tervise nimel sada miljonit looma. „On aeg hakata mõtlema loomkatsete alternatiividele.
„Teadlased kordavad esimese kosmosekoer Laika lugu. Tänapäeval pole saladus, et koer suri närvivapustusse vahetult pärast raketi starti ning koera surnukeha tiirles orbiidil kaks nädalat.”

Lapini sõnul on mitmed Euroopa kolleegid avaldanud muret Sotši instituudis tehtavate loomkatsete pärast.

Instituudi teadlane Anaida Šaginjan märkis, et loomulikult on tal ahvidest kahju, aga eksperimendid on vajalikud, et kaitsta tulevikus Marsile lendavate kosmonautide elusid.

Vene ja Nõukogude kosmoseprogrammide raames on varem kosmosesse lennanud kaksteist makaaki.
Abrek ja Bion olid esimesed, kes lennutati kosmosesse 1983. aasta detsembris. Pärast päev kestnud lendu maandus laev ahvidega Kasahstanis ning pärast rehabilitatsiooni naasid ahvid kasvandusse.

Kaks aastat hiljem veetsid ahvid Verny ja Gordy kosmoses seitse päeva.

1987. aastal tiirlesid orbiidil kaks nädalat Drjoma ja Jerjoša. Pärast naasmist esitleti Drjomat Kuuba liider Fidel Castrole.

Aastatel 1989, 1992 ja 1996 tehti kolm kahenädalast lendu. Seejärel pandi projekt seisma – Venemaal puudus kosmoseuuringuteks raha.

Nüüd jätkuvad katsed Maal, kus simuleeritakse kaalutust.

1992. aastal kosmoses käinud Krosh on nüüd 16- aastat vana ning instituudi staar. „Kui ahvi eluiga võrrelda inimese omaga, siis on Krosh umbes 60-aastane. Ta võtab toitu vastu ning on naispartnerite suhtes väga agressiivne,” ütles Šaginjan. „Pärast rehabilitatsiooniprogrammi viljastas ta emase ning sündis järglane. See on kinnitus, et kosmoselend ei kahjustanud tema tervist.”

Loe ka: Mis takistab inimest Marsile minemast

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. April 2008, 19:13
Otsi:

Ava täpsem otsing