Jaaniks esimene rahasüst

Nüüd on selge, et Eesti majandus on jõudnud faasi, kus vanaviisi enam ei saa ja mida tähendab "uut moodi", pole ka veel päris selge.

2007 oli Tallinna börsi esimene langusaasta 1998. aastast alates. Majanduskasv võrreldes viimaste aastate kasvuga aeglustub oluliselt. Meil on mingil määral eksporti ja on mõningase tuntusega brändid. Kuid neist ei piisa, et tagada Eestile jätkuvalt uhket, Euroopat oluliselt edestavat majanduskasvu.

Soome majanduse võimalus tehnoloogia ja innovatsiooni edenemisele tekkis Nokia taassünniga. Kui soomlaste Nokia tuli ilmale pooljuhuslikult, siis Skype päris juhuslikult. Et neid tekiks rohkem ja süsteemsemalt, tuleb sellesse teadlikult panustada.

Kui nn tulevikutegijate alged on pead tõstnud, tuleb neid nii nõu kui ka jõuga toetada - oskusteabe, strateegiliste partnerite, rahvusvaheliste juhtide kaasamisega ning toetuste, laenude või riskikapitali kaudu. Kaht viimast võivad pakkuda nii eraturg kui ka riik.

Eesti riskikapitali turg on alles lapsekingades. Kui 2006 moodustas riskikapitali maht SKPsse Rootsis 1,4 protsenti, siis Eestis 0,03 protsenti (vaid Lätis veel vähem). Eesti riskikapitali investeeringute maht oli Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni uuringu järgi vaid 4 miljonit eurot, Soomes aga üle 800 miljoni.

Suure osa Eestis tehtud riskiinvesteeringutest hõlmasid tehingud suuremate ettevõtete osalustega. Alustavaisse või varajases kasvufaasis olevaisse ettevõtteisse investeeriti vähe. Seega - alainvesteeritud olid ettevõtted, mis peaksid olema tuleviku edulugude allikaks. Riskikapitalistide ostetud ettevõtteil oli tee klientideni juba leitud ja otsiti võimalust äritegevust kiiresti laiendada või uutele turgudele suunata.

Tulles astme võrra nn madalamale, leiame vaid üksikud fondid, needki kindlate nišisuunitlustega. 0,5 miljoni euroseid investeeringuid teevad näiteks investeerimisfirmad Martinson Trigon Venture Partners ja Ambient Sound Investments. Mõlemad eelistavad Eesti ja lähiregioonide varases kasvufaasis tehnoloogiaettevõtteid. Neil on valmis või valmimas neile loodetavalt edu toov toode, aga läbimurre turgudele on veel toimumata ja seega selle äri õnnestumisega seotud riskid on suured.

Just varajases arengufaasis firmadel võib finantseerimine olla otsustav tõuge lisandväärtuse loomisel. Siis on eelistatud investorid, kes peale raha pakuvad tuge oma kontaktvõrgustiku kaudu, oskavad näha ettevõtte kasvu võtmekohti ja suudavad oma portfelli ettevõtete vahel tekitada sünergiat.

Uuringud Euroopa riskikapitalifondide (EVCA) portfelliettevõtete seas näitavad, et 95 protsenti varajases kasvufaasis firmadest enam ei eksisteeriks või nad kasvanuks aeglasemalt, kui poleks leidnud riskikapitali.

Sügisel investeerimistegevusega alustanud Eesti Arengufond peab investeerima nii raha kui ka elavdama riskikapitali turgu, vahendades erainvestoreile projekte, mis muidu ehk teed investoriteni ei leiaks. Fondini on jõudnud üle 70 investeerimisprojekti (valdavalt tehnoloogiafirmad).

Arengufondi eesmärk on olla enda või väljast kaasatava oskusteabe, juhtimisabi ja strateegiliste partnerite kaudu n-ö väärtust lisav investor. Fond pole rohkem ega vähem nõudlik kui erainvestorid. Samuti investeerime alles siis, kui ettevõte selleks küps. Varajases faasis on tavaline, et alates esimesest kohtumisest kulub tehingu elluviimiseni kuid.

Kuna fond peab kaasama lisaks erakapitali, ei võeta esimeste investeeringute faasis kõrgeid riske ja päris seemnefaasi ehk äriideede väljatöötamisse praegu investeerida ei plaani. Et ka siin on turg lapsekingades, kaalume uue seed-faasi ettevõtteisse investeeriva fondi loomist, seega senisest suuremate riskide võtmist.

Et riigis tekiks rohkem kasvufirmasid, on vaja riskikapitali, mis neid otsiks ja arengut toetaks. Kui pole nähtavaid edulugusid ja raha lõhna, pole ka riskikapitaliste.

Kindlasti küsib lugeja, millal teeme esimesed investeeringud. Hoiame pöialt, et hiljemalt jaanipäevaks.

Autor: Markku Mäenpää