Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kohusetunne ja statistika

Tõnu Vare 15. aprill 2008, 00:00

Mullu registreeris tööinspektsioon 3707 tööõnnetust, mis on vaid 1,5 protsenti rohkem kui 2006. aastal. Hõivatute hulga suurenemine oleks loomulikku arengut silmas pidades pidanud kergitama ka tööõnnetuste arvu, aga nii ei juhtunud. Miks?

Tõepärasema pildi olukorrast annab tööõnnetuste suhtarv, mida maailmas võrdluseks kasutatakse. Tavaliselt suhestatakse tööõnnetuste arv hõivatutega (nagu teeb eurostat), kuid nt Soomes ja Saksamaal töötundidega.

Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta on seotud 15-74aastaste tööga hõivatute arvuga. Statistikaameti andmeil oli mullu neid 655 300 (9000 inimest rohkem kui 2006), tööõnnetuste suhtarv 565,7 (2006 - 565,2; 2005 - 564,9). Siit nähtub, et viimastele aastatele iseloomulik töötajate arvu järsk kasv ja tööpinge suurenemine majandustõusu ajal ei toonud kaasa rohkem tööõnnetusi.

Lääne-Virumaal kasvas absoluutarvudes tööõnnetuste arv mullu ligi 6 protsenti, kuid suhtarvus 100 000 töötaja kohta üle 9 protsendi. Maakonnas registreeriti mullu 368 tööõnnetust, millest suurem jagu (265) olid kergete tagajärgedega. Tööõnnetuste arvu poolest ei ole Lääne-Viru esirinnas (Harjumaal oli 527 juhtumit), kuid suhtarv on Lääne-Virus Harjust 1,64 korda suurem ja Eesti keskmisest koguni 2,26 korda vägevam.

Lääne-Viru registreeritud tööõnnetuste arvu iseloomustab muuhulgas heal tasemel tööõnnetustest teatamine arstide ja tööandjate poolt ning tööga hõivatute arvu muutus (vähenemine mullu). See annab Lääne-Virule maakondade võrdluses suurima erinevuse. Maakonda iseloomustab ka fakt, et seal on iga kuues töötaja ametis puidusektoris, kus aga üle Eesti on tööõnnetuste suhtarv suurim tegevusalade võrdluses.

Kergete tööõnnetuste registreerimine on üks näitaja, mille põhjal saab järeldada, kas nende toimumisest inspektsioonile teatatakse või mitte. Inspektsioonil on alust arvata, et tegemist on olulise tööõnnetuste alaraporteerimisega teistes maakondades, seda just kergete tööõnnetuste osas.

Võrreldes aastaga 2006 on tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta enim kasvanud Viljandi-, Valga- ja Jõgevamaal (keskmiselt 16 protsenti). Viljandi- ja Valgamaal on registreeritud rohkem just kergeid tööõnnetusi. Raskete tööõnnetuste arv on aga Viljandimaal vähenenud 14 protsenti. Jõgevamaal on registreeritud rohkem nii kergeid kui ka raskeid õnnetusi. Väikseim registreeritud tööõnnetuste arv oli Hiiumaal.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:28
Otsi:

Ava täpsem otsing