Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mõikaks kõvem rahaline laks
Mitte paks armastus oma naise vastu ega sinisilmsus oma musta tulu allikate igikestvuses, vaid hirm illegaalselt kokkukantud varandusest ilmajäämise ees sunnib salaärikat oma maju, džiipe või kaatreid lähedaste või tankistide nimele kirjutama. Varem oli pätt oma nn uuendusmeelsuses ikka sammu võrra korrakaitsjaist eest, samas on rahapesurid oma tegevusega andnud ka neile korraliku koolituse ning võitlus pättidega on nüüdseks teinud läbi korraliku evolutsioonilise arengu, ka Eestis.
Seadused karmistuvad, finantsluurajad on ilmselgelt üle oma võimete elavad inimesed luubi alla võtnud. Vara kolmandate isikute nimede taha peitmine pole pätile enam tema mustalt teenitud varanduse säilimise kindlaks garantiiks - selle riigi tuludesse võtmiseks piisab eeldusest, et tegemist võiks olla kuritegelikul teel teenitud varaga.
Ent seadusest leiab sätte, mis korrakaitsjatele kaikaid kodarasse loobib - kurjategijale peab olema määratud vähemalt kolmeaastane karistus, et saaks konfiskeerida kolmandate isikute vara.
Äripäev teeb justiitsministeeriumile ettepaneku koostada seaduseparandus, mis kaotaks kolmeaastase karistuse piirangu, ning saata see kiiresti riigikogule vastuvõtmiseks.
Võitlus rahapesuga oleks toimetuse meelest toekam, kui korrakaitsjad saaksid töös kasutada karistusi, mille mõjutusvõime on elus tõestust leidnud ja mil on ka kuritegu ennetav toime. Üks selline mõjutusvahend on just vara konfiskeerimine. "Kurjategija jaoks pole vangiminek nii hull kui vara äravõtmine," nendib tänases Äripäevas ka Rahapesu Andmebüroo kriminaaltulu talituse juht, vanemkomissar Reigo Reimand.
Jätame piirangu alles, muutub ka rahapesu tõkestajate võitlus hambutuks. Vaatame fakte: eelmisel aastal jõudis kohtuotsuseni viis rahapesu süüasja (kokku on neid tosinkond) ja kõigis oli otsus süüdimõistev. Ent vaid kolmes neist rakendati ka vara laiendatud konfiskeerimist. Riigi "saak" vaid 20 000 krooni ja üks arvuti.
Isegi musta tulu legaliseerimise ja maksustamisega teeniks riik mitu korda suuremat maksutulu, kui irooniaga asja vaadata. Ent musta valgeks ümbernimetamine ei ole lahendus.
Enamik juhtumeid lahendatakse kokkuleppemenetluses. Äripäev on lihtsamate ja vähem aega nõudvate lahenduste poolt, eriti kohtute suurt koormust silmas pidades, kuid me ei ole nõus sellega, et pättide elu liiga lihtsaks tehakse.
Rahapesijaid pole vaja tingimata vangimajja pista - raha on see keel, mida nemad mõistavad, olgu siis ebaausal teel rikastujaile rahaline karistus, ja selline, mis jääb pikaks ajaks meelde.
Autor: ÄP