Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ajaloo suurimad põrumised finantsmaailmas

15. aprill 2008, 18:05

Kuna majanduslanguse hirmus ja
krediidipuuduses vaevlevatele ettevõtjatele kulub praegusel ajal igasugune
tarkus marjaks ära, on Forbes pannud kokku õppetunni möödunud nelja sajandi
ärilistest ämbrisseastumistest ja mahamagatud võimalustest, kirjutas Erko Rebane
LHV Finantsportaalis.

Võttes kokku kümne sündmuse kollektiivse kahju, ulatub number praeguses dollarväärtuses triljoniteni.

1. Põhja-Ameerika indiaanlaste hõimu Canarsee mille liikmed müüsid 1626. aastal 24 dollari eest maha Manhattani (toona Uus-Amsterdam). Tänapäeval üle 1.5 miljoni elanikuga asustatud saarel asuv linnaosa on kinnisvarafirma Cushman Wakefieldi hinnangul väärt üks triljon dollarit. Hollandlased andsid hiljem omandatud maalapi Suurbritanniale, saades vastutasuks praeguse Suriname Vabariigi Lõuna-Ameerikas, mille sisemajanduse kogutoodang oli 2005. aastal 2.9 miljardit dollarit.

2. 1803. aastal oli Napoleon raskustes Prantsusmaa vallutuste kaitsmisega Uues Maailmas. Napoleon otsustas müüma terve Lousiana territooriumi (hõlmab tänapäeval 15 USA osariiki ja kahte Kanada provintsi). Tema pakkumine: 15 miljonit dollarit (3 senti ühe aakri kohta) ehk ligikaudu 284 miljonit USD praegust kurssi arvestades. Nüüd hinnatakse maalahmaka väärtuseks umbes 750 miljardit dollarit.

3. Aastal 1980 oli Bill Gates jahtimas International Business Machinesile litsentseerimiseks vajalikku operatsioonisüsteemi, kui parasjagu sai Seattle Computer Productsi programmeerija Tim Paterson ühele poole 86-DOS kirjutamisega. Gates ostis DOS-i 50 000 dollariga. Lõpuks taipas Seattle Computer kaotuse mastaapsust ja süüdistas Microsofti tegeliku kliendi varjamises. Ostu kompenseeriti 1986. aastal veel miljoni dollariga, kuid programmijupist sündis turg ülejäänud Microsofti tarkvarale ja lõppkokkuvõttes toonud ettevõtte valuatsiooni 253 miljardi dollarini.

4. Vahest koledaimat kõrbelõhna levitavad maailma keskpankurid. 1999. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Rubert Mundelli arvates põhjustas vussi aetud rahapoliitika 1920-ndatel ja 30-ndatel kroonilise deflatsiooni ning destabiliseeris maailma. “Kui 1920-ndate lõpus oleks kulla hinda tõstetud või mõjukamad keskpangad taotlenud kullastandardi asemel hinnastabiilsust, poleks olnud Suurt depressiooni, natside revolutsiooni ega Teist maailmasõda,” ütles mees ise.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. April 2008, 19:42
Otsi:

Ava täpsem otsing