Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Finantskriis on seni pigem kasuks tulnud
Eesti finantsmaailma arvamusliidrid põhjendavad Tallinna börsi kukkumist ning majanduskasvu aeglustumist ülemaailmse finantskriisiga. Rahandusminister Ivari Padar põhjendas sellega koguni negatiivse lisaeelarve tegemise vajadust.
Paraku ei kipu mitte keegi eriti selgitama, kuidas konkreetselt ülemaailmne finantskriis meile siis negatiivselt mõjunud on. Ega neid konkreetseid põhjusi saagi väga välja tuua, sest minu arvates neid negatiivseid mõjureid väga ei ole. Või õigemini, seni pole negatiivsed tagajärjed meieni veel jõudnud.
Üheks väheseks finantskriisi konkreetseks tulemuseks Maarjamaal on nafta hinna rekordtasemest tingitud kütusehindade tõus. Bensiiniliiter on võrreldes aastatagusega kallim 2,70 krooni võrra, millest pea pool on põhjustatud kütuseaktsiisi tõusust. Veel võib krediidikriisi tagasilöökideks lugeda Kalevi ja Tere ostmise (Alta Capitali poolt) venimine, mõnekümne töökoha kadumine Elcoteqis ja ehk veel mõnel pool. See on ka kõik.
Laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribori kerkimine pea viie protsendi tasemeni on tingitud eurotsooni suhteliselt kiirest majanduskasvust ning arenguriikide väga kiirest majanduskasvust, mis on saanud kiire inflatsiooni peamiseks mootoriks nii globaalselt kui ka siin kohapeal.
Aga see, et Euribor on viimase poolteise aasta jooksul hakanud kiiresti kasvama, on tulnud meile hoopis kasuks, kuna see on aidanud jahutada ülekuumenud majandust.
Muidugi, nii USA finantskriisi kui ka meie majanduskasvu üsna järsu aeglustumise algpõhjus on sama: vahetult pärast sajandivahetust toimunud laenuintresside langus aastakümnete madalaimale tasemele. USAs oli laenukriisi peapõhjuseks nn rämpslaenude väärtpaberistamine, mida meil õnneks ei olnud ning pole ka kuulda olnud, et kohalikud pangad nendesse oleks nii väga investeerinud.
Aga see ei tähenda, et finantskriis meile mõju avaldamata jätaks. Kui kriis laieneb Euroopas väljapoole finantssektorit, toob see endaga kaasa tugeva tagasilöögi. Ameeriklaste eelis meie ees on asjaolu, et neil on kriis kulmineerunud või kulmineerumas. Meie oleme ilmselt sisenemas alles tagasilöökide algfaasi.