Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Järelmaksu asendab kevadtöödelaen
Kevadel-suvel läheb põllumajandustootjatel vaja märkimisväärselt raha, et katta taimekasvatuse kulusid kuni tulude tekkimiseni saagi müügist. Hinnanguliselt teevad põllumajandustootjad 80% taimekasvatuse kuludest enne saagi realiseerimist.
Tootjatel sellist käiberaha tavaliselt pole ja seega on nad valiku ees - kas võtta taimekasvatussisendid (seeme, väetised, mürgid) järelmaksu peale hulgimüüjatelt või küsida pangast nn kevadtöödelaenu.
Kevadtöödelaen on sisuliselt üheaastane käibevahendite laen taimekasvatussisendite, kütuse jm ostmiseks. Laen tagastatakse pangale kas ühes osas kokkulepitud tähtpäeval või maksetega osade kaupa.
Tagastamise viis sõltub tootmise iseloomust. Kui tegemist on taimekasvatajaga, makstakse laen tagasi tavaliselt ühe-kahe suure maksega. Kui tegu on nii taime- kui ka loomakasvatusega tegeleva tootjaga, siis võib kõne alla tulla igakuine maksegraafik.
Sisendite müüjad seovad tootjad enamasti kohustusega müüa sügisel kindel kogus saagist neile kevadel kokkulepitud hindadega. Laenu puhul on tootja sellest kohustusest vaba, ta saab valida, millal, kellele ja mis hinnaga saaki müüa.
Ei hulgimüüja ega tootja oska kevadel ennustada ilmastikku, mis mõjutab saagikust kõige enam. Raskesti on prognoositavad ka kokkuostuhinnad. Seega on laenu puhul tootjal muutujaid võrrandis oluliselt vähem kui järelmaksu puhul. Säilib ka võimalus musta stsenaariumi korral refinantseerida aastane käibevahendite laen pikaajaliseks laenuks.
Järelmaksu ja laenu erinevus on, et laenul peab olema ka tagatis. Kevadtöödelaenu tagatiseks sobivad nii kommertspant vallasvaradele kui ka hüpoteek kinnistu(te)le. Kui tootja on pikemat aega seotud ühe pangaga, on tal tagatised enamasti juba seatud nii, et need tagavad ka tulevikus tekkivaid kohustusi.
Autor: Tiina Ereb