Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kevadisel koristamisel rõhutakse omavalitsuste maa-aladele
"Enamasti on need kõrvalistes kohtades asuvad reformimata riigimaad ja linna omandusse tulnud krundid, kuhu kuhjatakse suuri prügihunnikuid," seletab Tartu linnavalitsuse pressiesindaja Karin Palo.
Kahenädalasi heakorratalguid korraldab Tartu nüüdseks juba üksteist aastat. Sellel aastal 14.-27. aprillini toimuvate talgute jaoks valib linn välja probleemsed krundid. "Mõned on pärast kampaaniat isegi puhtaks jäänud," imestab ta. Talguhuvilised saavad linnapuhastusteenistuses registreeruda. Sel aastal on talgute käigus korrastatavaid krunte veidi üle kuuekümne.
Heakorratalgutel osalejatele antakse Palo sõnul töövahendid, pakutakse kehakinnitust ja parimad saavad auhinnad. "Tartus kevadiste koristustööde ajaks ekstra konteinereid ei paigaldata," märgib ta. Küll aga on linnas aastaringselt avatud kaks keskkonnajaama, kuhu elanikud saavad tasuta ära anda klaasi, metalli, ohtlikke jäätmeid, vanapaberit, pakendeid, aiajäätmeid. Tasu eest võetakse vastu ka suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid.
Kevadist linnakoristust toetab ka Korteriühistute Liidu kampaania "Hoolas ühistu", mille käigus saavad korteriühistud tellida konteinerid, et tasuta ära vedada taaskasutatavaid suuremõõtmelisi majapidamisesemeid ja olmeelektroonikat ning soodushinnaga muid suuremõõtmelisi majapidamis- ja olmejäätmeid.
Tallinna keskkonnaameti arendussektori projektijuhi Meeli Laane sõnul korraldab Tallinna keskkonnaamet koostöös linnaosavalitsustega igal kevadel aprilli keskpaigast mai keskpaigani vältavat heakorrakuu kampaaniat, mille peamine eesmärk on tuletada linlastele meelde, et igal inimesel on võimalus midagi ära teha, et linnakeskkond oleks ilus ja puhas.
Seoses üleriigilise koristamise kampaaniaga "Teeme ära 2008" keskendutakse Tallinnas heakorrakuu esimesel poolel isetekkeliste prügimägede likvideerimisele.
Laane ütleb, et avalikke konteinereid prügi kogumiseks linn kindlasti välja ei pane. "Vähemalt olmejäätmete üleandmiseks peab igal majapidamisel olema sõlmitud jäätmevedajaga leping," nullib ta juba eos koduprügi sokutamise üldkonteineritesse.
Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhataja Maily-Maria Kiviselg ütleb, et Pärnu linnas ei ole juba paar aastat kevaditi tasuta prügi äravedu toimunud. "Ei paigaldata ka konteinereid, kuhu saaks tasuta oma prügi tuua," ütleb ta.
Aseainena rõhutakse üldkasutatavate territooriumide korrastamisele. "Saastaja maksab - igaüks peab oma sodi prügimäele toimetamise ja ladestamise eest ikkagi ise tasuma," lisab Kiviselg.
Lisaks on tema kinnitusel igal kevadel räägitud jäätmete sorteerimisest ja võimalustest sorteeritud jäätmed ära anda, näiteks rehvid ja vana elektroonika saab tasuta viia sorteerimisjaama, metalli metallikokkuostu.
Leian, et juba traditsiooniks saanud heakorratalgutest on meie linnale kahtlemata suur kasu.
Mis seal salata, prügi vedeleb igal pool maas ikka päris palju ja on seega ju igati kiiduväärt asi, kui tegeletakse selle koristamisega. Tublid ja hakkajad inimesed, kes seda üritust korraldavad ja sellest osa võtavad!
Ise ei ole ma varasematel aastatel osalenud, sel aastal aga plaanin seda kindlasti teha. Endal on ju ka puhtamas linnas parem elada!