Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Krediidiinfo ei võta väikeettevõtjate häireteateid vastu

16. aprill 2008, 16:34

Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul
ei saa Krediidiinfo märtsist alates võtta vastu väikeettevõtjate infot
maksehäirete kohta, põhjuseks IT-süsteemi arendusprojekt.

„Omal ajal tehti maksehäireregister selleks, et teenindada liisinguid ja pankasid. Nüüd teeme oma IT-süsteemi niimoodi ümber, et saaksime korralikult teenindada ka tavalisi ettevõtteid. Võtsime vastu otsuse, et seni kuni meie programmvara pole korras, me liitumisi ei tee. Praegu on päris suur hulk ettevõtteid, kes ootavad seda liitumist. Aga nõudeid on ühel ettevõttel siiski vaid 1-2 ehk see ei tähenda et neid oleks kohutavalt juurde tulnud,” rääkis Jäger aripaev.ee-le.

Jäger kinnitas, et viimasel ajal on kasvanud ettevõtjate hulk, kes tahavad esitada infot äripartnerite maksevõlgade kohta. „Seni vaadati, et selle ühe nõudega ei viitsita tegeleda, aga nüüd, kui on ka teine nõue juurde tulnud, on hakatud asjaga tegelema,” pakkus ettevõtja välja põhjusi, miks on taotluste arv suurenenud.

Jägeri sõnul ei ole kasvanud taotluste hulk otseselt põhjus, miks praegu uusi liitujaid vastu ei võeta. Samas on kasvanud taotluste hulk põhjus, mis otsustati hakata IT-süsteemi ümber tegema.

Uus süsteem käivitub sügisel

Praegu ei ole paigas ka täpset kuupäeva, millal uus süsteem töökorras on, tõenäoliselt juhtub see septembris.

Uuendused puudutavad Krediidiinfo andmehaldust. Kui süsteem valmis, siis teavitatakse ettevõtjaid, kes soovisid vahepeal liituda.

Jägeri sõnul ei jää Krediidiinfo ilma suurest infohulgast. „Hästi väike on info, mis praegu ei jõua meieni. See osa, mis praegu on takistatud, on 0,01%, mitte rohkem. Suurte krediteeritajate IT-lahendused on keerulisemad ja nendega me saame seda tööd teha. Käsitsi osa on ümbertegemisel, nimelt kui ettevõte tahab Krediidiinfo kodulehe kaudu infot esitada, siis seda ta hetkel teha ei saa,” selgitas Jäger.

99% või rohkem andmeid jõuab Krediidiinfoni läbi masinliideste. Inimesed seda infot ei sisesta, kui hilinemine on piisavalt pikk, siis see registreeritakse automaatselt süsteemi.

„Meie huvi on kõiki võrdselt kohelda, ühel hetkel peab pausi tegema, et programmvara korda saada. Praegu tahab suhteliselt palju ettevõtteid suhteliselt väikeste nõuetega esitada infot maksehäirete kohta, mida ei ole varem olnud. Liitujate arv on suhteliselt suur, iga päev ikka mõni. Kuus kokku 40-60 klienti,” tõi Jäger välja ettevõtjate hulga, kes praegu maksehäiretest teatada ei saa.

Krediidiinfo soovitab maksehäirete esitajatel ühendust võtta inkassofirmadega. „Inkassofirma saab menetluse käigus maksehäire registreerida. Sel juhul võib maksehäire jõuda Krediidiinfo baasi jõuda inkassomenetluse kaudu, mis võtab küll mõnevõrra kauem aega. Tavaliselt inkassofirma püüab lahendada olukorra kahepoolsete läbirääkimistega. Ja kui see ei õnnestu, registreeritakse maksehäire,” selgitas Jäger teisi võimalusi.

Maksehäirete arv natuke kasvanud

Maksehäirete absoluutarv riigi peale kokku väga palju suurenenud pole. „Möödunud aasta keegi võlgu eriti ei jäänud. Praegu on olukord normaalne, eelmine aasta oli ebanormaalne, kuna olukord oli liiga hea: mitte midagi ei pidanud tegema, raha laekus praktiliselt niisama, kõikide likviidsus olid kõrged. Praegu jõuab olukord normaalpunkti: ettevõtted peavad ka müüma ja sellega vaeva nägema, enam ei ole klientide järjekordi ukse taga. Seetõttu on mingi hulk krediidiportfellist probleemne,” kirjeldas Jäger maksehäirete olukorda riigis laiemalt.

Maksehäirete hulk on kasvanud sel aastal, aga seni oli neid häireid suhteliselt vähe ja Krediidiinfo spetsialistide arvates plahvatuslikku võlgnevuste kasvu pole, rõhutas Jäger. "Krediidiportfell, mis on problemaatiline ettevõtetes, on 1% ringis. 2007. aastal oli krediidijärelevalve osa lihtne: kuna turul oli likviidsus kõrge, siis raha tagasitoomiseks ei pidanud eriti vaeva nägema. Nüüd on see osa kasvanud. Meie vaatenurgast ei ole praegu midagi erakordset,” ütles ta.

Jäger ei osanud öelda palju täpselt neid häireid rohkem on, sest tema sõnul pole Krediidiinfo sellist analüüsi teinud, aga hinnanguliselt on maksehäirete hulk jälle tagasi 2005-2006. aasta tasemel.

Uus IT-süsteem aitab vigu vähendada

Jäger märkis, et ettevõtte senine IT-süsteem oli primitiivne, nüüd tuleb aga korralik. Kliendi jaoks väga palju ei muutu, eeskätt on tegu firmasisese muudatusega.

"Iga süsteemi lisanduja on kaudselt üks uus kliendisuhe, see toob meile suhteliselt palju tööd juurde. Peame vaatama, kas ettevõttel on lepingud olemas jms. See tuleb meil kõik läbi töötada, et ei sisestataks vastuolulist informatsiooni. Kogu teeninduskeskkond peab aitama inimestel seda teha. Seni oli meil nagu vanas bürokraatias: tuli paber, panime selle kausta ja oligi kõik. Nüüd tahame korraliku IT-rakendusega need sammud varustada. Kui dokumendi tasand on korrastamata, siis on võimalus, et keegi teeb vea,” rääkis Jäger muudatuste sisust.

Jägeri sõnul on praegune IT-lahendus ajale jalgu jäänud. „Omal ajal ei nähtud ette, et väikefirmade tasand nii aktiivseks muutub. See on aktiivseks muutnud just sel aastal, seetõttu oli vaja süsteem ümberorganiseerida. Kümne paberi käsitsi ühest kaustast teise menetlemine pole nii efektiivne kui elektrooniliselt dokumentide juhtimine,” rääkis Jäger.

Krediidiinfo oma kodulehel pole üles pannud infot, et uusi liitujaid vastu ei saa võtta, ettevõte eelistab rääkida personaalselt klientidega, kes vastava taotluse esitavad. "Kui me ütleks, et midagi ei tööta, siis päris nii see pole. Tahame kliente teenida, aga selleks kulub aega,” märkis Jäger, lisades, et Krediidiinfo pole riigiregister ning nad pole otseselt kohustatud kedagi teenindama.

Jägeri sõnul pole teatud info puudumine probleem Krediidiinfo kasutajatele. "Kasutajaskond, kes seda infot kasutab, ei kannata," oli ta kindel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2008, 16:36
Otsi:

Ava täpsem otsing