Kuidas tuleb maailmalõpp: epideemiad

16. aprill 2008, 12:59

Kui eluta loodus inimese hävitamisega
hakkama ei saa, siis ehk on selleks võimeline mõni elusorganism. Paljud silmale
nähtamatud viirused, bakterid ja protistid on nõudnud miljonite inimeste
elu.

Katk ehk must surm nõudis keskaegses Euroopas iga viienda inimelu. Isegi gripp, mida ei oska väga ohtlikuks pidadagi, tappis 1918. ja 1919. aastal 20 miljonit. Aidsiepideemia on aga jõudsalt oma vallutustööd jätkamas, vaatamata sellele, et selle viiruse alistamiseks on kulutatud tohutult raha ja jõudu.

Võiks eeldada, et meditsiini arenedes muutuvad nakkushaigused üha väiksemaks probleemiks, kuid paraku statistika seda ei kinnita. 1980–1992 suurenes USA-s suremus nakkushaigustesse 58 protsenti.

Paljud vanad haigused on ammutanud uut jõudu antibiootikumidele resistentsemaks muutumisest ning üha enam reisivad inimesed on teinud haiguste leviku varasemast lihtsamaks.

„Inimese võitlus haigustega sarnaneb kärestikulises jões vastuvoolu ujuja ponnistustega,” ütles nakkushaiguste ekspert Michael Osterholm. „Tumedaim stsenaarium on, et mõni uus haigustüvi ei allu ühelegi ravimile ning levib niivõrd kiirelt, et tema takistamiseks ei suudeta õigeaegselt midagi teha.”

Umbes 12 000 aasta eest levis üle Ameerika väljasuremislaine, mille käigus kadusid paljud imetajaliigid. Ross MacPhee Ameerika loodusajaloo muuseumist usub, et üheks seletuseks sellele on uued haigused, mis võisid Ameerikasse jõuda koos esimeste Aasiast sinna saabunud inimestega.

On küsitav, kas ükski tänapäeval tuntud haigus tõesti suudaks hävitada kogu inimkonna, sest isegi kohutavates keskaegsetes hügieenitingimustes ja ilma igasuguse tõhusa meditsiinilise abita ei haigestunud sugugi mitte iga katkuga kokku puutunud inimene sellesse haigusesse. Plahvatuslikult kasvava inimkonna arvukuse reguleerimises on aga haigused kindlasti täiesti arvestatav tegur.

Alusta lugemist siit: Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid

Loe edasi: Kuidas tuleb maailmalõpp: globaalne soojenemine

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. May 2008, 13:53
Otsi:

Ava täpsem otsing