Erasektor rahapesu vastu

Mis on rahapesu? Esmapilgul peaaegu triviaalsena näivale küsimusele on keeruline lühidalt ammendavat vastust anda, kuna kasutatavate rahapesumeetodite ja -skeemide hulk on väga lai. Kõige üldisemalt võib öelda, et rahapesu on illegaalse päritoluga varaga tehingute tegemine eesmärgiga varjata, et vara on saadud ebaseaduslikult.

Viimaste aastakümnete tehnoloogiline progress on paradoksaalsel kombel toonud kaasa ka rahapesuskeemide keerukuse tõusu. Telekommunikatsioonivahendite kiire arengu ning turgude avanemise tulemusena on raha siirdamine globaalses mastaabis lihtsustunud, tehingute teostamise aeg oluliselt lühenenud ning tehingute iseloom muutunud märksa keerukamaks. See on avanud uusi võimalusi ka komplekssetele rahapesuskeemidele.

Kui veel paarkümmend aastat tagasi tähendas rahapesu suuresti üksnes kohvritega raha üle riigipiiride smugeldamist ja sularaha eest kaupade soetamist, siis nüüd on rahapesuskeemid üldjuhul mitmeetapilised, läbides sageli eri riike ning kasutades lisaks pankadele ka teiste kutsealade esindajate teenuseid.

Võitluses rahapesuga on nii era- kui ka avaliku sektori panus kriitilise tähtsusega. Ahela kas või ühe lüli mittetoimimine seab kahtluse alla kogu süsteemi efektiivsuse tervikuna. Seepärast on oluline, et ettevõtjad rakendaksid majandustegevuses seaduses sätestatud hoolsusmeetmeid, mis võimaldavad ka hiljem saada ülevaate kahtlaste tehingute sisust ja osapooltest.

Kui tekib kahtlus, et tehingu tegelik eesmärk võib olla rahapesu, tuleb viivitamatult kontakteeruda rahapesu andmebürooga, kes saab võtta tarvitusele abinõud tehingu objektiks oleva vara säilimise kindlustamiseks kuni tehingu tegelike asjaolude väljaselgitamiseni.

Hoolsusmeetmete eesmärk on tagada, et ettevõtja teaks, kes on tema klient ja tegelik tehingust kasusaaja ning milline on tehingu sisu. Majandustegevuse edukus sõltub ettevõtja reputatsioonist ning on selge, et isegi tahtmatu osalus rahapesuskeemis võib mainet pöördumatult kahjustada. Seetõttu on jaanuaris jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduses tehtud olulisi muudatusi, sealhulgas laiendatud kohustatud subjektide ringi. Uuenduste eesmärk on tõhustada preventiivsüsteemi efektiivsust ning vähendada ohtu, et ettevõtjad võiksid enese teadmata rahapesule kaasa aidata.

Teisalt on selge, et seadus jääb vaid sõnadeks paberil, kui puudub tahe ühise eesmärgi saavutamisse panustada. Rahapesu andmebürool on hea meel tõdeda, et büroo koostöö erasektori ettevõtetega on üha tihenenud. Kohustatud subjektidelt büroole saabunud kahtlaste tehingute teatiste arv on aasta-aastalt kasvanud, mis viitab, et ettevõtted tunnetavad üha enam enda olulisust kogu rahapesu tõkestamise süsteemis tervikuna. 2007. aastal tuli rahapesu andmebüroole 5272 teatist, kusjuures kasv võrreldes eelneva aastaga oli enam kui 100%. Ilmselt on üldise teadlikkuse tõusule kaasa aidanud ka büroo aktiivne osalus rahapesu tõkestamise alastes töögruppides ning kohustatud subjektide üha laiem koolitamine.

2007. aastal jõudsid kohtuotsuseni viis rahapesu süüasja, kusjuures kõikide osas oli otsus süüdimõistev. Pidades silmas rahapesu kui kuriteo keerukust, selle uurimisprotsessi komplitseeritust ning võttes arvesse, et kohtuotsuseni jõudmine eeldab kõikide rahapesu tõkestamise süsteemi osapoolte efektiivset koostööd, kinnitab see ühise panuse tulemuslikkust.