Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtlik postimüügijuht

Urve Vilk 17. aprill 2008, 00:00

Aga ettevõtte nullist ülesehitamine on andnud kogemustepagasi, mis on paljugi hilisemas igapäevatöös aidanud, lisab Rahumägi.

Kelleks Te keskkoolis saada tahtsite?

Mind huvitas botaanika. Kuna mu ema on geoloogia professor, käisin palju kaasas Eesti-sisestel komandeeringutel. Loodus oli hingelähedane. Ülikooli astudes otsustasin aga inglise keele kasuks.

Miks?

Bioloogia tähendas kitsast valdkonda, see polnud siis nii palju seotud infotehnoloogiaga nagu praegu. Herbaariume on keskkoolis tore teha, aga mitte igavesti. Teisalt, kuna lõpetasin keskkooli kuldmedaliga, sain inglise keelde sisse ilma eksamiteta, nii et suvi oli vaba.

Olen mõelnud, et kui ma ei teeks praegu seda, mida teen, tahaksin olla geenitehnoloog.

Mis on Teie jaoks edu ja kui kergelt see on tulnud?

Edu on iseenda rahulolu tehtuga. Sülle ei ole midagi kukkunud, kõige nimel on pingutatud. Eraettevõtjana tegutsedes oli palju unetuid öid, nüüd on neid õnneks vähem, mis ei tähenda, et palgatööline oleks lihtsam olla. Lihtsalt eraettevõtluses omandatud kogemust on suuremas kaliibris lihtne rakendada.

Kataloogiäriga puutusite esmakordselt kokku eraettevõtjana?

Mõtlesime toonase kolleegiga, et võiks teha midagi, mida Eestis veel ei ole. 1992. aastal oli kaubandusvõrk nagu ta oli, olid vaid üksikud poed. Kuna kolleegil oli kokkupuude sakslastega, kes tegutsesid sealses postimüügis, tekkis mõte teha sama ka Eestis.

Algus oli kentsakas. Tegime reklaami, oodates mõnda klienti, aga kliente tuli nii palju, et katalooge ei jätkunud. Siis sõitsime lennukiga Saksamaale, kus ostsime kokku kataloogid, rentisime kaubiku ja panime need Eesti poole teele.

Seiklusi oli, teisalt kõike ise nullist ehitades olen saanud aru iga lõigu funktsionaalsest tähendusest kogu ettevõtte jaoks. See on uskumatu pagas. Olen Euroopa kolleegidega võrreldes detailides palju rohkem kodus. Ka alluvatel on mulle keerulisem öelda, et midagi ei saa teha, kuna ma tean, et tegelikult saab.

Aastal 2003 loobusite ettevõtjastaatusest ja Teist sai Quelle tegevjuht. Kumba tüüpi Te rohkem olete, kas ettevõtja või palgatöötaja?

Olen rohkem ettevõtja. Olen jõudnud saksa pealikega kokkuleppele, et võtan tehtu eest vastutuse ja viin asjad, mida tahan, ellu. Muidugi me räägime asjad läbi, aga ma ei vaja juhendamist, nagu tavamõistes nõukogult oodatakse. Kui sa ei looda, et kusagilt kukub kuldmune, vaid pead neid ise munema, on lihtsam ennast motiveerida ja asju ellu viia.

Raha on eestlastel rohkem, samas on kaubavalik võrreldes varasemaga kohapeal suurem. Kuidas see on mõjutanud postimüügi mahtusid?

Maht on igal aastal kasvanud praktiliselt sada miljonit. Hinnatase, mis tundus algul paljudele kõrge, seda enam pole. Positiivne on, et kui poes väikeses kapis rõivaid proovides võivad need tunduda hoopis teistmoodi kui kodus, siis meie puhul saabki rõivaid kodus oma kingade või muude asjadega proovida. Kui poes peab kemplema, et midagi muud asemele osta, siis meie puhul on tagastamine täiesti normaalne nähtus. Ja järelmaks, mida pakume, on kergesti taotletav ja inimestele kättesaadav. Negatiivne on, et tuleb kaupa oodata, kaup tuleb Saksamaalt.

Kui palju Te ise Quelle rõivaid kannate, kas tunnete selleks ka kohustust?

Loomulikult kuulun minagi klientide perre, aga seda kohustuseks seada oleks minu arust kentsakas.

Millised valdkonnad Teid töös enam paeluvad ja mis vähem meeldib?

Mulle meeldib kõik uus infotehnoloogia võimalustega seonduv. Alates programmeerimisest kuni selleni, kuidas muuta teisest riigist tulev kõne internetikõneks.

Oskan kirjutada ka päringuid SQLis, aga programmeerija ma pole.

Hea meelega jätaks igapäevased personaliteemad personalijuhi ajada. Meil on naiskollektiiv, kus tekib ikka väikest hõõrumist, aga sellele ei tahaks aega raisata.

Võib-olla Teile sobiks paremini meeskollektiivis töötamine?

Kui rääkida Quelle kontserni juhtkonnast, siis olen tegelikult seal küllaltki üksik naine. Kui kaks korda aastas tulevad kokku kõikide tütarettevõtete juhid, on 120st osalejast naisi umbes kümme.

Minu jaoks on töötamine kontsernis, kus töötab 80 000 töötajat, uudne kogemus. Aruandlus, mida oodatakse, on sadade powerpoint'i esitluste tegemine, mis algul tundusid mõttetud. Tegelikult sunnib see mõtlema, mida kirja paned, sest iga numbri kohta võidakse küsida, kust see tuleb.

Mida soovitate algajale juhile?

Tööd tuleks hingega teha. Kui teha tööd vormi pärast või kuna sind on kohale pandud, näeb seda ka meeskond ja võtab ka ise kergemalt.

Palju kasu on õppimisest ja lugemisest. Raamatud, mida loen, on uued ja innovaatilised, milles kirjutatu on eespool sellest, mida oleme võimelised tegema, see on see, mida tahaksime teha.

Hommikul tööle sõites kuulan autos CDsid, alates keeleõppest ning lõpetades turundusülevaadetega.

Autoroolis oldud aega saab enda kasuks pöörata, kasutades seda klassiruumina. Teen seda hommikul värske peaga ja lõunaste sõitude ajal, õhtul keelt õppida ei jõua.

Marile mõeldes meenub esmajoones, kuidas ta on suutnud harmooniliselt ühendada tippjuhile sobiliku tegususe ja naisele vajaliku naiselikkuse koduses majapidamises. Ta ei pea paljuks, kummikud jalas, suvemaja ümbrust koristada, et hiljem juba hoolitsetud keskkonnas sõpru võõrustada ja uute toitudega katsetada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing