Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suurtellimuse täitmiseks on tarvis esmalt raha matta

Ketlin Priilinn 17. aprill 2008, 00:00

Varem endise Metallisti tehases tegutsenud AS E-Profiil kolis Suur-Sõjamäele Dvigateli tootmistsehhi 2005. aastal. Nüüd on ettevõtte käsutuses 20 000 m2 suurune tootmispind. Tõsi, seadmed on E-Profiili omad, tsehh aga Ülemiste Cityle kuuluv rendipind.

E-Profiili arendusdirektor Indrek Ustav möönab, et tootmistingimuste avardamise samm võeti ette suurtellimuste täitmise huvides.

"Saime kraanade ja konstruktsioonide tellimuse ning vanal pinnal polnud võimalik seda täita," selgitab Ustav. Uute ruumide soetamiseks kasutas E-Profiil liisingut.

Praeguseks on E-Profiil täielikult ümber orienteerunud ehituskonstruktsioonide tootmiselt nafta- ja gaasitööstuse seadmete valmistamisele. Seda võimaldavad omal ajal Dvigatelist soetatud seadmed, mida siinkandis pole just igal firmal. Näiteks karuselltreipink, millega saab töödelda 100 tonni kaaluvat ja 10meetrise läbimõõduga detaile. Sellega valmistatakse näiteks laevade balansseerimistrumlite osasid. Kui praegu selline uus tööpink hankida, peaks arvestama 15-20 miljoni kroonini küündiva investeeringuga.

"Mina tollal veel E-Profiilis ei töötanud, aga tean, et pangaga sujusid asjad ladusalt," kinnitab Ustav. "Kitsendusi ega äraütlemisi pole ka hilisemate liisingute puhul esinenud."

Indrek Ustav on seda meelt, et liising või laen on tootmisega tegeleva ettevõtte arengu tagamisel tavapärane lahendus, sest mõeldamatu on alati vaid oma rahakotiga hakkama saada.

"Kui on olemas turg, tellimuste portfell ja oma kindel visioon, suhtuvad pangad laenutaotlejasse hästi," leiab Ustav. "Niisama käibelaenu või ehituse finantseerimise laenu puhul võidakse skeptilisem olla."

Hansa Liisingu seadmeliisingu divisjoni direktor Lauri Vaiksaar ütleb, et tootmisettevõttele on põhivarade soetamiseks sobiv lahendus liising, mille puhul on finantseeringu tagatiseks soetatav vara.

"Täiendavaid tagatisi üldjuhul vaja ei ole," kinnitab Vaiksaar. "Protsess on lihtne - klient valib välja sobiva vara ning lepib müüjaga kokku ostu-, müügi- ja tarnetingimustes. Seejärel ostab liisingfirma kliendi nimel vara välja ja annab selle lepingu alusel ettevõtjale kasutada."

Vaiksaar märgib, et üldiselt standardseid lahendusi seadmete liisimisel ei ole ning seepärast tasub nõuda võlausaldajalt paindlikkust.

Ka SEB seadmeliisingu sektori juht Kaido Vanaveski sõnul olenevad laenusaamise tingimused konkreetsest olukorrast.

"Seadmeliisingu puhul on võimalik kuni kuue kuu pikkune maksepuhkus, mille jooksul saab ettevõte uue seadme tööle rakendada ja valmistada näiteks esimese partii toodangut," selgitab ta. "Kui periood esimese tulu teenimiseni on pikem, saab liisingu ühildada näiteks käibekapitalilaenuga, mis aitab finantseerida tootmisperioodi kulusid."

Nõuded ettevõttele on Vanaveski sõnul samad, mis iga teise krediidiotsuse langetamisel - firmal peab minevikust olema ette näidata panga silmis hea maksekäitumine, ettevõtte tegevus peab olema läbipaistev ja jätkusuutlik, liisinguvara peab olema identifitseeritav ja teisaldatav.

BLRT Grupi kommunikatsioonidirektori Anu Hallik-Jürgensteini sõnul on tööstuses, eriti keeruka ja teadmusmahuka tootmise juures tellimused sageli eripärased ning nõuavad lisainvesteeringuid olemasoleva tootmisbaasi kohandamiseks.

"Põhjus on enamasti kas suurenevad mahud või uued tooted, mida praeguse baasiga pole võimalik teha," selgitab ta. "Kui uue lepingu sõlmimise eelduseks on investeeringud tootmisbaasi, hindame investeeringute perspektiive ja riske."

Hallik-Jürgensteini sõnul ei hinda ettevõte rahapaigutuse perspektiivikust vaid ühe projekti piires. "Põhimõtteliselt ei investeeri me juhul, kui hindame riskiks üle 30 protsendi," kinnitab ta.

Balti Laevaremonditehasel on töös paar projekti, mille puhul ettevõte laseb käiku lisaraha, soetamaks uut tehnikat.

"Hakkame valmistama tuulegeneraatorite võlle ABB-le," avab Anu Hallik-Jürgenstein ettevõtte tulevikuplaane. "Selle tarvis soetame kaks tööpinki, mille koguinvesteering küünib üle 30 miljoni krooni. Üks neist seadmetest on töötlemiskeskus, mis treib ja freesib, teine tööpink on detailide peenviimistluseks."

BLRTsse ehitatakse just neil päevil Eestis enneolematult suurte mõõtmetega sisetreipinki, millega on võimalik valmistada keevituskonstruktsioone kaaluga kuni 60 tonni. Seadme töölaua pikkus on 14 meetrit, detaili laius ja kõrgus võib olla kuni neli meetrit. Muuhulgas läheb sellist seadet tarvis tuulegeneraatorite suuremõõtmeliste detailide valmistamiseks. Hallik-Jürgenstein usub, et sellise masina omamine suurendab ka ettevõtte üldist võimekust.

Ainuüksi mitme meetri paksuse vundamendi rajamine läheb maksma üle kahe miljoni krooni, kogu kupatuse hinnaks planeerib BLRT üle 24 miljoni krooni.

Kõik läbimõeldud ja ettevalmistatud äriprojektid leiavad finantseerija. Selleni jõutakse ettevõtja ja laenuhalduri tandemis, kus panga esindajal on suur roll kliendi nõustamisel.

Finantseerimise lõplik skeem ja lahendus võib olla erinev sellest, millega panka tuldi. Paindlik mõtteviis ja ebastandardsete lahenduste kasutamine annab ettevõttele senisest suuremaid võimalusi tegevuse laiendamiseks.

Kui ettevõttel puudub vara laenu tagamiseks, siis järgmine loogiline samm on liisingfinantseerimise kasutamine. Liisingut kasutatakse projektide puhul, kus liisitav ese vormistatakse liisinguandja nimele. Liisinguese võib olla nii uus kui ka kasutatud ja seda saab soetada kas kapitali- või kasutusrendi abil.

Esimese variandi puhul saadakse lepingu lõppedes liisitava vara omanikuks, teisel juhul tagastatakse liisitav vara liisinguandjale või ostetakse välja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing