Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kartuli tagasitulek

17. aprill 2008, 11:51

Kartul on eestlase toidulaual väga
tavaline, kuid suure osa maailma jaoks on riis, nisu ja mais märksa olulisemad
toiduained. Õnnetuseks on aga kõigi mainitute maailmaturuhinnad viimase aasta
jooksul oluliselt tõusnud.

Kõrged toiduainete hinnad on viinud rahutusteni paljudes riikides. Hinnatõusust on aga puutumata kartul, mis kasvab kiiresti ning vajab vähe vett. Lisaks annab kartulipõld kaks kuni neli korda enam saaki kui märksa populaarsem riis, kirjutas Reuters.

Seetõttu nähakse kartulis päästjat näljase maailma toitmisel. ÜRO on isegi nimetanud 2008. aasta rahvusvaheliseks kartuli aastaks.

Nisuhinna kahekordistumisest frustreeritud Peruu valitsus otsustas alustada programmiga, mis näeb ette leivategemisel nisujahu osalise asendamise kartulijahuga. Kartulileivaga hakatakse toitma koolilapsi, vange ja sõjaväge. Kartulileiva pooldajate sõnul olevat selle maitse väga hea.

Ehkki kartul ongi Peruust pärit, ei ole selle maa elanikud kuigi agarad kartulit sööma. Kõige enam paistab kartul meeldivat valgevenelastele – aastas kulub seal ühe inimese kohta 171 kilo kartuleid.

India on teatanud soovist kartulitootmist järgneva kümne aasta jooksul kahekordistada. Hiina, mis traditsiooniliselt on olnud tugevalt riisile orienteeritud maa, on saanud juba ka suurimaks kartulitootjaks. Kartuli populaarsus on kiirelt kasvamas ka Aafrikas.

Kartul on tänaseks maailmas kolmas toiduaine nisu ja riisi järel. Maisi kasvatatakse küll palju, kuid suur osa sellest kulub loomasöödaks ning viimasel ajal ka etanooli tootmiseks.

Kartulil on ka toiteväärtuselt palju eeliseid. Kartul sisaldab rohkelt aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ning oluliselt vähem rasva kui nisu. Ka valgusisalduselt on kartul üle maisist, kaltsiumi on kartulis aga umbes kaks korda enam kui maisis. Kartulist saab ka C-vitamiini, rauda, kaaliumi ja tsinki.

Kuid miks ei tee kartuli hind uusi rekordeid? Peamine põhjus on selles, et kartul pole erinevalt riisist, nisust, maisist, sojaubadest ja paljudest teistest toiduainetest toorainebörsidel kaubeldav.

Igal aastal toodetakse maailmas 600 miljonit tonni nisu, millest 17 protsenti müüakse maha teistes riikides. Kartulitoodang on umbes poole väiksem ning üle piiride jõuab vähem kui viis protsenti. Peamine põhjus seisneb selles, et kartul kipub transportides kergesti mädanema minema. Seetõttu on ka kartuli hinnad sõltuvad enam kohaliku nõudluse-pakkumise vahekorrast, mitte maailmaturuhinnast.

Toiduainete maailmaturuhinda ei mõjuta aga mitte ainult nõudlus ja pakkumine, vaid ka spekuleerimine. Väärtpaberibörsidel üle maailma on viimase poole aasta jooksul olnud kehvad ajad. Sealt välja võetud kiiret teenistust otsiv raha on voolanud toorainetesse, mis on väga kõrgele ajanud nii nafta, metallide kui ka toiduainete hinnad.

Sellised spekulatiivsed mullid lõhkevad ükskord alati, kuid millal, seda ei tea keegi. Seniks aga tuleb vaesemal osal inimkonnast püksirihma pingutada või õppida kartulist lugu pidama. Samas ei ole loota, et toiduainete hinnad ka pikemas perspektiivis jälle väga odavaks läheksid, sest maailma rahvaarv kasvab kiirelt, uut põllumaad on aga väga raske juurde leida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. April 2008, 19:13
Otsi:

Ava täpsem otsing