Lars Christensen: Eesti on kaotaja

Mariliis Pinn 18. aprill 2008, 00:00

"Aasta tagasi avaldasime hoiatuse, mida ei tohi ignoreerida: kõiki uusi Euroopa Liidu riike ootavad raskused," sõnas Christensen.

Ta võrdles praegust olukorda pohmelusega, öeldes, et mida kõvem on pidu, seda pikem on pohmelus. Christenseni sõnul oli pidu väga pikalt kestnud. "Sa võid olla kurb, et sul on peavalu, samas olla õnnelik, et oled elus. Eestil on ületarbimise eufooria, tervitan Eesti Panga realistlikumat ülevaadet. Tegelikult ei tahtnud ka Danske Eesti majandusprognoosi tehes olla negatiivne, vaid realistlik," selgitas ta.

Danske Bank ennustas mullu detsembris, et Balti riikide majandus maandub raskelt. Juba 2007. aasta veebruaris tehtud analüüsis näitasid Eestis Danske 11 uuritud kriteeriumist seitse ohu märke, aasta lõpuks aga oli keeruline olukord veelgi süvenenud.

Christensen on õnnelik, et ei ole enam Eesti majandusest kõige negatiivsemalt mõtlev analüütik. "Eesti Pank on nüüd pessimistlikum," lisas ta.

Praegu on siiski Christensen palju optimistlikum kui aasta tagasi. "2% majanduskavu ei ole palju, kuid annab parema stardipaiga," selgitas ta.

Analüütik võrdles uusi turumajandusi, nagu Eesti, Läti, teismelistega: nad joovad, kaotavad rahakoti jne.

"25aastasena nad enam nii ei tee. Samamoodi on buumid, optimism ja muu taoline. Kõik kohalikud analüütikud väidavad, et nende majandus on eriline ja suudab taluda 20% jooksevkonto puudujääki, 25% palgatõusu. Ei ole, öelge mulle riik, kus majandusseadused ei toimi, nimetage koht, kus gravitatsiooni ei ole," oli ta veendunud, et universaalsed majandusseadused toimivad kõikjal.

Praeguses majandusolukorras, kus möllab krediidikriis ja kaupade hinnad on lakke kerkinud, jagas Christensen riigid võitjateks ja kaotajateks. Võitjate poole peal nägi ta neid, kelle väliskaubandus on tugevas plussis ja kes ekspordivad, nagu Hiina, Indoneesia, Brasiilia ja Venemaa. Kaotajad on suure väliskaubanduse puudjäägiga importijad, nende hulka kuuluvad näiteks Eesti, Rumeenia ja Türgi.

"Küsimus ei ole mitte selles, kus me oleme, vaid millal me tagasi hüppame. See ei juhtu 2009. aastal," ei näinud Christensen lähitulevikus positiivseid märke.

"Valitsuse töö ei ole majandust turgutada, vaid pikaajalise jätkusuutliku rahanduspoliitika ajamine. See ei ole ülikoolitarkus. Mu ema rääkis: "Ära kuluta rohkem, kui sul on." See kehtib kõigile, ka valitsustele," hoiatas analüütik Eesti valitsust, et nad ei hakkaks majandust elavdavaid meetmeid rakendama.

Christensen hoiatas ka inflatsiooni palgaspiraali eest. "Kui on inflatsioon, siis tõstetakse palku, ja inflatsioon kasvab. Tekib spiraal," rääkis ta ohtudest Eestis.

Christensen sõnas, et tööjõuturg peab paindlikum olema. "Eesti valitsus räägib, kui liberaalsed nad on. Vale. Läti on liberaalsem, seal on lihtsam inimesi palgata ja vallandada. Hea, et valitsus on tööjõureformi ette võtnud, et tööandjad julgeksid inimesi palgata," sõnas ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:29
Otsi:

Ava täpsem otsing