Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Näidispoomine Läti stiilis

    M & M's ehk Merko ja Merks asjaga muidugi ei lepi ja lubavad, et kohtuteeta lõunanaabrid nüüd küll ei pääse.
    Lätlased on rahvusraamatukogust unistanud juba 20 aastat. Uhke Valguse Loss, mille maketti saab praegu näha selle ehitamist korraldava agentuuri Kolm Uut Venda aatriumis, mahub oma ruutmeetri maksumuselt maailma kõige kallimate ja eksklusiivsemate ehitiste TOP 10sse. Pole siis ime, et selle ligi 2 miljardi kroonise ehitushanke ümber käib lausa inetuks kiskuv võitlus.
    "See ei ole saladus, et Euroopa Liidus on Läti korruptsioonitabelis väga kõrgel kohal," ohkab Kolme Uue Venna direktor Zigurds Magone väsinult. Just seetõttu sõlmitudki rangete antikorruptsiooninõuetega leping, millele kirjutasid alla kultuuriminister, Lätis läbipaistva ühiskonna eest võitlev organisatsioon Delna ja Magone ise. "Valguse Lossi ümber toimuva puhul tuleb põhjusi otsida ainult Merko tegevusest Eestis. Paraku kattuvad Merko ja Merksi omanikud 100 protsenti, nii et….," on Magone seisukoht.
    Vaid pool tundi enne seda jutuajamist väljusid Magone kabinetist Läti ehitusfirmade esindajad, kes läbirääkimiste viimaseks vooruks vaibale olid kutsutud. Merksi juhti nende hulgas polnud.
    Teiste konkureerivate ehitusfirmade kohal pole korruptsiooni vastu võitlev Delna seni suutnud korruptsioonipilve tuvastada. "Ei ole nii, et ärkame ühel ilusal hommikul üles ja korruptsiooni enam ei ole. Keegi peab sellega algust tegema ja esimene olema," põhjendab Magone. Merksi kui kutsumata külalise konkurentidest pea poole odavam 1,95 miljardi krooni suurune hinnapakkumine tunnistati ebaadekvaatseks ning Merks heideti lõplikult üle parda. Merko Ehituse esimehe Tõnu Toomiku sõnul jäi sel hetkel sõelale sisuliselt üks pakkuja kahe mütsiga - peatöövõtjate ühispakkumine ja sama pakkuja tõenäoliste alltöövõtjate ühispakkumine.
    Peamiseks favoriidiks peetud ning teisipäeval 2,55 miljardi krooni eest Valguse Kantsi ehitamise õigused endale saanud ehitusettevõtete ühenduse peamees ning ühtlasi Läti suurima ehitusfirma Skonto Buve juhi Maris Saukansi meelest käitus Merks pärast hankelt kõrvaldamist oma imeodava hinnapakkumisega jalga ukse vahele toppides nagu jalgpallihuligaan. "Nende pakkumine oli PR-trikk. Meie dokumentatsioon mahtus vaevu ühte ruutmeetrisesse kasti ära, nende oma vaid ühte väiksesse faili," teab Saukans rääkida.
    Konkurentide pahameelt Merksi imepakkumise üle võib mõista. Seadis ju Merks lubadusega riigi eelarvest rahastatav Valguse Loss konkurentidest 600 miljoni krooni võrra odavamalt ehitada nende pakkumiste adekvaatsuse küsimärgi alla ja tekitas küsimusi, kas Läti riik mitte maksumaksjate raha tuulde ei loobi. Ning kui raamatukogu hind läbirääkimiste viimasel tunnil 18 protsenti alla tuli, siis ehk polnudki Merksi pakutud hind müstiliselt odav?
    Läti ehitusringkondades arvatakse, et esimestel astronoomilistel summadel, mis pärast Merksi pakkumist järsult alla potsatasid, on konkreetne põhjendus - need olidki mõeldud riiklikule tellijale. Riigi köis - las lohiseb. Erasektoris poleks keegi selliste hindadega lagedale tulla julgenud.
    Samuti on hakatud nüüd, pärast hanke võitja väljakuulutamist kahtlema, kas M & M'si hankelt kõrvaldamine toimus ikka seaduslikel alustel.
    Merksi juhatuse esimees Ivars Geidans osutab advokaadibüroo Sorainen õiguslikule hinnangule, mis ütleb, et Kolm Uut Venda rikkusid Merko ja Merksi hinnalt parimat pakkumist tõrjudes nii Läti kui ka Euroopa Liidu seadusi. "Seadus ütleb, et me võime osaleda. Ma ei tea, mis seisab Kolme Uue Venna soovi taga meid hankel mitte näha, kuid on kindel, et see toimub vastavalt kellegi soovidele. Me lähme kohtusse!" lubab Geidans.
    "Las siis kaebavad kohtusse," kehitab Zigurds Magone õlgu ja lisab, et ta ei näe ühtegi punkti, mille alusel Merks seda teha võiks, kuna "vennad" on kõik korrektselt teinud ja jutt hanke suunamisest absurd. Nimelt saadeti sajale ELi suuremale ehitusfirmale kutse hankel osalemiseks. Tõsi, hankele reageerimiseks antud aeg oli üsna lühike ning pakkumisedki pidid välismaised firmad tegema läti keeles. Kuid seegi on ehituses üsna levinud praktika.
    Skonto Buve juht Saukans arvab aga, et Läti hiigelprojekt oli Euroopa firmade jaoks lihtsalt liiga tilluke. ELi ehitusgigantide huvi algavat tema sõnul nii 300-400 miljonist eurost.
    Magone sõnul on nüüd küll aeg juba ehitama hakata. Millal see aga tegelikult ka toimuma hakkab, pole veel aga kindel, sest kui M & M's asja kohtusse annab, saavad kohtuinstantsid asja vaidluse ajaks seisma panna. Juristide hinnangul on Merksi positsioonid nii tugevad, et kannatavad vabalt välja ka Euroopa Kohtu.
    Läti majandusleht Dienas Biznes kirjutas aprilli alguses, et nii Merksi juht Ivars Geidans kui ka emaettevõtte suuromanik Toomas Annus olid tihedalt seotud korruptsioonis kahtlustatava Riia linnanõukogu arendusosakonna endise juhi Vilnis Štramsiga ning just tänu tema ning teedeminister Ainars Šlesersi toetusele võis Merks linna suured ja tulusad projektid endale saada. Štrams vahistati 15. veebruaril altkäemaksuvõtmise eest.
    Nii nagu näiteks Eestis tegi Merko läbi oma tütarfirma sõbrahinnaga korterikujulise kingituse Tallinna kauaaegsele kommunaalameti juhile Ain Valdmannile, nii elab vahistatud Štramsgi Riias Merksi ehitatud majas. Tõsi, ta pole korterit välja ostnud, vaid on Merksi üürnik. Ja üllatus-üllatus - samas lähedal elab veel teinegi Merksi mõjukas üürnik. Nimelt Riia linnavolikogu linnaarenduskomisjoni esimees Andris Ameriks, kes oli üks otsustajatest Arena Riga (mõistagi Merksi ehitatud) projekti juures. Palju mehed Merksile üüri maksavad, pole teada.
    Ja kui meenutada, kuidas Merko Ehitus võitis Eesti Kunstimuuseumi Kumu ehitushanke ning kuidas lisatööd selle projekti hinda ehitamise käigus sujuvalt kergitasid, tekib vägisi küsimus, kas Merks läks Valguse Lossi hankele konkurentidest tunduvalt odavamat hinda pakkuma sama mõttega...
    "Mitte keegi siin maal ei ole patuta, igaühel on omad patukesed. Kus öeldakse, et ei ole, seal on lausa kaks. Läti on nii väike, et kõik tunnevad kõiki. Lähed tuttava juurde, ütled: aita mind, mina aitan sind. Kust algab korruptsioon? Piir on umbmäärane," rääkis Merksi juht Ivars Geidans aprilli alguses Läti ajakirjanikele. Ta pidas vajalikuks märkida, et tema pole kellelegi kohvriga raha viinud.
    Korruptsiooniskandaali sattunud Štramsiga tutvus Geidans ammu - juba 1995. aastal. Just Geidans oli see, kellelt toona Liepajast Riiat vallutama tulnud noor arhitekt Štrams sai oma esimesed tellimused.
    Geidansi sõnul on kahetsusväärne, et koos Valguse Lossi ümber üles keerutatud tolmuga on Merksi maine kahjustamiseks välja tiritud mitu aastat vanad luukered, mida on juba varem uuritud ning leitud, et kõik on korras.
    Merko Ehituse ja SIA Merks ühispakkumine sellel hankel oli tehtud parima hinnaga - kaugelt üle poole miljardi krooni võrra soodsamalt kui konkurentidel. Agentuuri Kolm Uut Venda initsieeritud konkursitingimusi, mida nad täiendasid "aususe paktiga", võiks allkirjastatud lepingu hinda parafraseerides nimetada "ebaaususe paktiks". Teadlikult saavutati parima pakkuja kõrvale lükkamine. Samas meil on hea meel, et peaminister Andrus Ansip toetas meie argumente ja selgitas neid Läti kolleegidele. Ma ei usu, et Lätis oleks liiga palju inimesi, kes arvaks, et pool miljardit krooni ei ole raha.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.