Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas biokütused on süüdi toiduainete hinnatõusus?

18. aprill 2008, 08:40

Nii USA kui ka Euroopa seadusandjad
soosivad biokütuseid, vaesemate riikide valitsused aga väidavad, et just
biokütuste tootmiseks vajalike põllukultuuride kasvatamine ongi maailmas
toiduainete hindu kõrgeks ajanud ning inimesed nälgima pannud.

Mõnedes riikides on toiduainete kiire hinnatõus viinud rahutuste, poliitilise ebastabiilsuse ning üha suurenevate probleemideni vaesema rahva äratoitmisel. Nii mõnigi spetsialist arvab, et arenenud riikidel oleks aeg oma eksimust tunnistada ning biokütuste poliitika ümber kujundada. Teised eksperdid aga väidavad, et kuigi biokütuste tootmisel võib olla toiduainete hinnatõusus oma osa, mängivad olulisemat rolli hoopis põuahooajad ning maailmamajanduse kiire kasv, kirjutas The New York Times.

Washingtonis asuv rahvusvaheline toidupoliitika uurimisinstituut väidab, et biokütuste tootmise osakaal toiduainete hinnatõusus on 25-30 protsenti. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ennustas eelmise aasta lõpul, et biokütuste tootmine suurendab toiduainete hindu 10-15 protsendi võrra.

Etanooli toetajad väidavad, et biokütuste roll on siiski suhteliselt väike ning olulisemad on energia hinnatõus ning suurenenud nõudlus arengumaades. Biokütuseid on nende sõnul lihtne süüdistada, sest nende populaarsus on viimase paari aasta jooksul tugevasti kasvanud.

USA Iowa osariigi senaator Charles E. Grassley nimetas välisriikide ametnike kriitikat USA biokütuste poliitika kohta „heaks naljaks”. Ta küsis, miks ei süüdistata hoopis Austraalia põudasid ning India ja Hiina kasvanud nõudlust. „Etanooli valmistatakse maisist,” ütles ta. „Vean kihla, et ükski delegaatidest ei sööks nende ette asetatud kausitäit maisi.”

Senaatori kommentaar peegeldab Washingtoni poliitilist suhtumist – hoolimata välisriikide kriitikast jääb toetus etanoolile vankumatuks.

Maailmapanga andmetel on viimase kolme aasta jooksul toiduainete hinnad maailmas tõusnud 83 protsendi võrra. Riis, mis on põhitoiduks peaaegu poolele maailma inimestest, on viimastel nädalatel eriti palju muret valmistanud. Kiiresti tõusva hinna tõttu on mitmed riigid riisiekspordi keelustanud, et kaitsta kodumaiseid tarbijaid.

USAs kasutatakse kütuse tootmiseks viiendik kasvatatavast maisist. Kuna valitsus maisikasvatamist soodustab, on põllupidajad maisi arvelt vähendanud muude põllukultuuride kasvatamist. Eelkõige on kokku tõmmatud sojaubade arvelt. See on aga viinud ülemaailmsele küpsetusõli nappusele.

Üle maailma leviv rahulolematus on lisanud uut tuld toit-versus-kütus debatti. Eelmisel reedel veensid keskkonnaspetsialistid Euroopa Liitu loobuma oma eesmärgist kasutada aastaks 2020 kümne protsendi ulatuses biokütuseid. Euroopa õilsa keskkonnasõbraliku eesmärgi poole kiirustamine on nende arvates muuhulgas viinud näiteks metsade langetamiseni Kagu-Aasias ning teraviljade hinnatõusuni.

Isegi kui biokütuste puhul pole tegemist peamise toiduainete hinnatõusu põhjusega, arvavad mõned eksperdid, et see on valdkond, kus valitsused saaksid midagi toiduainete hinnatõusu aeglustamiseks ära teha. Põudade ja suureneva nõudluse vastu arengumaades on ju tõepoolest raskem midagi ette võtta.

Samas on kuulda ka arvamusi, mille kohaselt biokütuste suunas teele saadetud kriitikanooled on ekslikud. Põhjuseid tuleks otsida mujalt. Näiteks pole Maailmapank ega paljude riikide valitsused viimase paarikümne aasta jooksul midagi teinud, et toetada põllumajanduse jätkusuutliku arengut. Peale selle põhjustavad rahutusi eelkõige riisi ja nisu hinnatõus, kumbagi neist ei kasutata aga biokütuste valmistamiseks. Pigem on globaalne nõudlus suurenenud samal ajal, kui põud on paljude farmerite saaki vähendanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. May 2008, 15:32
Otsi:

Ava täpsem otsing