Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lucas: Venemaa rikub läänemaailma

Mariliis Pinn 18. aprill 2008, 15:55

The Economisti ajakirjanik Edward Lucas
üritab Läänt üles äratada ja panna neid mõistma Venemaast tulenevaid ohte, eriti
seda, et Venemaal toimuv korruptsioon mõjutab kõiki.

“Uus külm sõda: Putini Venemaa ja oht Läänele” on esindusteos tohutu hulga küsimuste ja probleemidega, mis kindlasti lähikuude jooksul tõstatuvad.

„See raamat ei tule üllatusena, see on Lääne äratamiseks. Raamat ei ole sellest, et 1990. aastad olid suurepärane aeg ja siis tulid eks-KGB-lased võimule. Ma ei arva, et oligarhid on pühakud. See ei ole Venemaa-vastane raamat. Ma ei väida, et vana külm sõda tuleb tagasi. See on propagandasõda,“ selgitas ta.

Viimaste kuude jooksul on Vladimir Putin veelgi rohkem tugevdanud oma võimu tänu oma erakonna ülekaalukale võidule möödunud detsembri paralamendivalimistel ning Dmitri Medvedevi jätkamisele tema järglasena. Nüüd kavatseb “Vene suurmees” astuda üles uues rollis Vene Föderatsiooni peaministrina.

Lucas kritiseeris Venemaa puudulikku demokraatiat, valimisi, ajakirjanduse suukorvistamist, poliitilise läbipaistvuse kadumist, uskumatut korruptsiooni, lääne audiitorite tegevust Venemaal, Euroopa Liidu järeleandlikkust.

„Miks selle pärast muretseda. Venemaa väärib paremat ja sealt tulev halb lekib Läände,“ ütles Lucas, illustreerides väidet Venemaa käitumisega eelmise aasta aprillis Eesti suhtes. Lucas võrdles pronkssõdurikriisi ajal kasutatud retoorikat 1940. aasta propagandaga.

„Et kolm korda populatsiooni poolest ja 11 korda majanduslikult suurem Euraoopa Liit liputab gaasi pärast oma saba Venemaa ees. Venelased on saanud tahtmise Saksamaalt, Hollandist jne. EL paistab nõrgana,“ sõnas ajakirjanik. „Mida teha? Olla karmim ja mitte karta Venemaa tujusid,“ oli ta resoluutne.

Hea näitena tõi ta, selle kui Eesti pani Naši aktivistid Schengeni musta nimekirja ja kui noored avastasid, et nad ei saa Saksamaale minna, siis teatati, et Schengen on Schengen.

„Vaja on ühtset töötavat energiaplaani, lammutada monopolid, et venelastel oleks raskem manipuleerida, ja kasutada OECD, kuhu Venemaa ei kuulu,“ pakkus ta lahendusi.

Lucase sõnul vajavad venelased Lääne kapitaliturge. „Kui New Yorgi börsil on karmid nõuded, siis Londoni börs teatab, et nad on paindlikud. Tegelikult nad ei kontrolli piisavalt. Vaja on piirangud, sest Venemaa võltsifirmad vajavad meie kapitali,“ seletas ta. Nimelt mitmed Venemaa ettevõtted, kelle varade taust ja ajalugu on kergelt öeldes kahtlane, on Londoni börsil nagu õiged firmad kunagi," rääkis Lucas.

Ka on Venemaa Lucase nägemuse kohaselt rikkunud Lääne audiitorid. „PricewaterhouseCoopers ei pidanud survele vastu. Nad võtsid tagasi 2002. aasta Jukose auditi, teades, et paljud on sellele toetunud ja seda usaldanud. Kuid audiitorite aruanded selleks ju ongi, mida siis veel usaldada. Nad oleks pidanud endale kindlaks jääma, vajadusel Venemaa kontori sulgema, ka teised oleks nii teinud. Aga seda ei oleks Venemaa endale lubada saanud, sest Lääne kapitalile ligi pääsemiseks on tal vaja lääne audiitoreid,“ sõnas ta.

Lucas loodab oma raamatuga inimesi äratada ja on õnnelik, et sellel läheb hästi. „Mulle meeldiks, kui tuleks välja, et see kõik oli vale,“ lõpetas ta esinemise.

Edward Lucas on The Economisti Kesk-Ida-Euroopa korrespondent. Ta on kajastanud selle regiooni poliitikat ja arenguid üle 20 aasta – näinud külma sõja viimaseid aastaid, raudse eesriide langemist, Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist, Boris Jeltsini allakäiku ning Vladimir Putini võimuletõusmist. 1992.–1994. aastal oli ta Baltic Independenti peatoimetaja. Ta on lõpetanud London Business Schooli.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. April 2008, 15:53
Otsi:

Ava täpsem otsing