Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ministeerium: kas meie maksuseadus peabki kõigile meeldima?

Mariliis Pinn 18. aprill 2008, 14:56

Rahandusministeeriumi maksupoliitika
osakonna juhataja Lemmi Oro tõdes Pärnu Finantskonverentsil, et tulumaksuseaduse
muudatused oleks pidanud 1998. aastal tagasi, mitte edasi lükkama.

„Peame endale tuhka pähe raputama. 1998. aastal, kui alustasime valmistumist astumiseks Euroopa Liitu, igaüks sai hunniku võõrkeelseid materjale. Oli 101 asja ja direktiividest tulenevate erinevate kohtuasjadeni ei jõudnud,“ viitas Oro sellele, et Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiiviga lõpule jõudnud kohtulahendite valguses ei pruukinud Eesti ettevõtjate tulumaksustamine mainitud direktiiviga vastuolus olla.

Ka ei ole Euroopa Liit saatnud mingit kirjalikku nõudmist, kus oleks täpselt kirjas, mis Eesti maksusüsteemis valesti on ja millised vastolud liitumislepingu ja direktiividega on. „Sellist paberit ei ole. Nii palju kui mina tean, on asi selles, et Euroopa Liidule meie maksuseadus ei meeldi. Samas kas saame kõikidele meeldida?“ küsis retooriliselt Oro, kes viitas siiski ka sellele, et muudatused võeti ette, et ELile rohkem meele järgi olla.

Samas jäi ta ebamääraseks, ega öelnud 100protsendise kindlusega, et ka nüüd on kõik korras.

Miks siis seadust ikkagi muudeti? „Seadust muudame ise, sest ise oleme analüüsind, et meil on probleemid Euroopa õigusega, mitte ema-tütre direktiiviga. Probleemid on hoopis selle ettevõtlusvormiga, mida maksuõiguses kutsutakse püsivaks tegevuskohaks, ehk filiaaliga. Kui mitteresident tegutseb Eestis ja alustab tegutsemist Eestis, siis tütre siia toomisel ei teki võimalust kahjumit koju tagasi viia ja mulle tundub, et kasutatakse filiaali loomist. Täna maksustame erinevalt püsivaid tegevuskohti ja Eesti äriühinguid, põhimõttelised muudatused olid vajalikud. Filiaali maksustamisel kasutatakse nn imitatsiooni, mitte teenis kasumit, vaid talle omistati kasum. Rehkendus käib samamoodi ehk raamatupidamislikult. See on juriidika, ei enam,“ selgitas ta, et eesmärk oli vältida topeltmaksustamist ja mittemaksustamist.

„Tuli leida mõistlik kompromiss koalitsioonilepingus sätestatu, et ei soovita maksustada kasumit, mis investeeritakse ettevõtluse edendamisse, ja selle vahel, mida teised meist arvavad,“ lisas ta.

Soov oli luua Eesti investoritele samad võimalused, mis on teistel. „Et Eestist saaks vabalt kapital läbi voolata, kui investeerid Eesti välja, siis kehtivad samad tingimused. Kui oled juba Euroopa Liidus teises riigis maksukohustuslane, siis Eestis meie maksu ei küsi lootuses, et kasumi Eestisse toote. Meie eesmärk riigiteenistujana on, et Eesti ettevõte teeniks kasumit, millest ka meie elame,“ sõnas Oro.

„Elu on suur risk. Igaüks võib kohtusse minna, kui targemat teha pole. Euroopa õigus on keeruline, direktiive peab vaatama ja analüüsima koosmõjus kohtlahenditega,“ ei saanud Oro lubada, et Eestit kohtusse ei kaevata.

„Süsteemi tehes ei ole keegi arvanud, et see oleks kergesti rünnatav,“ kinnitas ta, et seadus on nii hästi läbi mõeldud, kui vähegi võimalik.

KPMG Baltic ASi juhtiv maksunõustaja Aidi Kallavus andis ka lühikese ülevaate muudatustest.

Nimelt võttis Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga liitumisel kohustuse muuta tulumaksuseadust ja viia see kooskõlla ema-tütarühingute direktiiviga. Viidatud direktiivi järgi peab tütarühingu poolt vähemalt 15% (2009. aastast 10%) kapitaliosalust omavale emaettevõtjale jaotatav kasum olema vabastatud kinnipeetavast maksust. Eesti on maksustanud jaotatud kasumit alates 2000. aastast. See-eest teenitud kasumid ei kuulu maksustamisele.

Direktiiv ei ava mõiste „kinnipeetav maks“ sisu täpsemalt. Euroopa Kohus on erinevates lahendites mõistet sisustanud. Kui eelmisel aastal diskuteeriti Eestis erinevate lahendusvariantide üle, mida ja kuidas 2009. aastast tulumaksuseaduses muuta, siis praeguseks ajaks on seadusandja otsustanud, et Eesti säilitab senise tulumaksusüsteemi.

Kallavuse sõnul maksustamise põhimõtted üldjoontes säilivad. „Täna Euroopa Kohus teinud rida uusi lahendeid, et direktiivi mõistes oluline kriteerium on, et maks peab tekkima saaja tasandil, Eestis tekib maksja tasandil,“ seletas ta.

Ka maksustamise periood muutub. „Kalendrikuu asemel saab maksuperioodiks kalendriaasta või majandusaasta, kui see ei lähe ettevõttel kalendriaastaga kokku. Deklaratsioon tuleb esitada 6 kuud pärast majandusperioodi lõppu,“ lisas ta.

„Ette on nähtud ka avansiliste maksete süsteem, sest riigieelarve vajab täitmist. Siin on arutelud, tegelikult saame täna teada, et kolme eelmise aasta dividendid hakkavad mõjutama selle aasta makseid,“ seletas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. April 2008, 14:54
Otsi:

Ava täpsem otsing