Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti energiamonopoli ootab lõikus

Sten-Aleks Pihlak 21. aprill 2008, 00:00

"Kindlasti tahetakse see küsimus lahendada ära enne 2013. aastat, millal hakkab pihta uus CO2 kauplemisperiood," lausus Põhivõrgu juhatuse esimees Lembit Vali, kelle sõnul on Euroopa Liidus selge siht just eraldamise suunas võetud.

Põhivõrgu eraldamiseks tõi Vali välja kaks võimalikku varianti. "Üks võimalus on see, et nii Eesti Energia kui ka sellest eraldatud Põhivõrk kuuluvad ikka riigile, aga alluvad eri ministeeriumidele. Teine võimalus oleks üks kahest erastada või börsile viia. Selles osas pole omanikel aga siiamaani konsensust," sõnas Vali.

"Minu isiklik arvamus oleks see, et Eesti Energia tuleks igal juhul börsile viia, seda siis ilma ülekandevõrgu osata. Siis kaoks ära alusetud süüdistused, mida praegu on nii palju, et neid ei jõua ära kuulata," selgitas Vali olukorda, oskamata arvata, kumb variant peale jääb.

Eesti Energia nõukogu ja Reformierakonna liikme Meelis Atoneni sõnul oleks ettevõtte osade lahutamine positiivne süst tervele turule.

"Selle hea külg oleks, et iga tootja teaks, et teda koheldakse turul täiesti võrdselt, mis on turul konkurentsi eeldus number üks. Minu meelest Eesti Energia ei kuritarvita praegu oma positsiooni, kuid halb on isegi see, et sellele võimalusele üldse viidata saab," selgitas Atonen, kelle sõnul on monopolid alati ohtlikud. Ta tõmbas paralleeli leivatööstusega ja rääkis, et poleks konkurentsile hea, kui Eestis oleks ainult üks suur leivatehas, kes teeks oma kauplusteketi ja teiste leiba müüki ei võtaks. "Arvata on, et selles tehases lähevad hinnad nii tahes-tahtmata lõpuks kontrolli alt välja ja ta hakkab teistele natukene pähe istuma," ütles ta.

Atonen oli kindel, et järgmisel aastal valitav Euroopa Parlament teeb vastava otsuse ning rebib Põhivõrgu ülejäänud energiaettevõttest lahti.

Eesti Energia endine nõukogu esimees ja praegu Väo elektrijaama ehitav Urmas Sõõrumaa on enda sõnul sellise uudise eest võidelnud viis aastat.

"Olen selleks ise võidelnud viis aastat ja see on Eesti elektrituru maastiku jaoks üks väga teretulnud otsus. Usun, et kõik pisikesed ja suured tootjad on rõõmsad selle üle," sõnas ta. Sõõrumaa pooldas kahest võimalikust lahutamise variandist ühe osa börsile viimist.

"Sellel on omad mitmed head küljed, nagu igasugune juhtimisselgus," selgitas Sõõrumaa. "Ma arvan, et see, kui ta on erinevates ministeeriumides, võib tekitada hoopis mittevajaliku vägikaika vedamise, mis omakorda võib tekitada pigem kahju." Tema hinnangul ei taha aga omanikud midagi käest ära anda. Sõõrumaa sõnul tuleneb omanike vastuseis sellest, et Eesti Energia on suur monopoolne ettevõte ning keegi ei taha osa oma väest ega võimust kaotada. "Need arusaamad on seal lihtsalt nii palju teistpidi kinnistunud, aga õnneks oleme teinud Euroopa Liitu astumisega sellise otsuse, et järgida seal kehtivaid tavasid ja nõudeid," oli Sõõrumaa rahul.

Põhivõrgu eraldamise nõue sisaldub praegu uue elektrituru direktiivi eelnõus, mis peaks jõustuma aastal 2011.

Sandor Liive, Eesti Energia juhatuse esimees
Võin öelda, et seda probleemi, mida Euroopa üritab põhivõrkude eraldamisega lahendada, meil ei ole.

Põhiprobleem on ju ühenduste ehitamine, ent kuigi mitmes Euroopa riigis põhivõrgud ei ole huvitatud võrkude paremast ühendamisest, siis meil on olukord hoopis vastupidine. Huvitav on ka see, et ELi kava järgi ei tohiks Põhivõrgul ja tootjal olla sama omanik. Aga kui Põhivõrk Eesti Energiast eraldatakse, siis kelle oma ta on?

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister
Praegu on omandilise eraldamise nõude kohta Euroopa Liidu riikidel erinevad arvamused.

Kas jõutakse kokkuleppele täieliku omandilise eraldamise osas või piirdutakse mingisuguse kompromissiga, on raske hinnata. Eesti valitsuse seisukoht on selline, et kui vastav nõue kehtestatakse, siis valitsus ka Põhivõrgu eraldamist Eesti Energiast toetab. Igal juhul peab eraldamise nõude jõustumisel Põhivõrk jääma riigile. Eesti Energia kui tootmis- ja jaotusettevõtte puhul on võimalikud variandid nii riigi omand, strateegiline investor kui ka börsile minek. Oluline on, et Eesti Energia finantsvõimekus ei kannataks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing