Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektriliinid riigile, -jaamad börsile
Euroopa Liit nõuab otsustavalt meie Eesti Energia tükeldamist - eelkõige elektri tootmise ja elektri ülekande eraldamist eri omanike kätte. Võib-olla on see iseenesest ratsionaalne mõte.
Arvame, et liinid (elektri ülekanne) võiks jääda riigi kätte, aga tootmine (elektrijaamad) tuleks erastada börsileviimise kaudu.
Sama stsenaariumi toetavad ka Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ja Põhivõrgu juhatuse esimees Lembit Vali.
Ilmselt on otstarbekam jätta liinid kui infrastruktuur riigi kätte, samas kui kõik elektritootjad hakkaksid tegutsema erakapitalil. Riik liinide omanikuna seaks kõikidele tootjatele võrdsed tingimused.
Küllap see on Euroopa Liidu regulatsiooni mõte - eriti veel siis, kui Eesti elektriturg avaneb.
Midagi sarnast leiab aset Eesti Raudteel, kus relsid kuuluvad taas riigile, aga vedajad, kes mööda relsse sõidavad, on erinevad äriühingud.
Tõsi, Eesti Raudtee on ka ise arvestatav vedaja, ehkki tema kaubamahud on pärast eelmise aasta pronksiöid vähenenud ega kannata välja võrdlust Eesti Energiaga elektri tootjana.
Börsi jaoks oleks elektri tootmine samuti atraktiivsem kui selle ülekanne.
Ülekande juures ei saa suurt midagi juhtuda. Või siiski saab - võib ülekandekadusid vähendada, pakkuda paremaid ühendusvõimalusi tuuleparkidele, ehitada välja teine kaabel Soome jne.
Kindlasti ei toeta me Eesti Energia libatükeldamist kahe erineva ministeeriumi vastutusalasse - ka selline variant ripub õhus. Me ei usu, et see oleks isegi n-ö juriidiliselt korrektne.
Kui õnnestuks üks osa Eesti Energiast mängida koalitsiooni ja teine osa opositsiooni kätte, saaks ilmselt näha piikide ristamist, nii et sädemed sähvivad. Elektri tootmine tuleks kindlasti erastada ja börsi kaudu on selleks parim võimalus.
Erafirma otsustaks kiiremini tootmise efektiivistamise kasuks, sest praegu on riik see pöialde keerutaja, kes ei suuda ära otsustada põlevkivi- või tuumaenergeetika kasuks. Ja kui tuumaelektri kasuks, kas siis Ignalina või oma tuumajaama ehitamise kasuks.
Et erafirma elektri tootjana tõstaks järsult elektri hinda, neil hirmudel ei tohiks olla alust.
Krooni algusajast on "riiklik" elekter kallinenud keskeltläbi kümme korda, põlevkivielektriga jätkates ootaksid meid nagunii ees uued karmid hinnatõusud. Kui monopoli enam ei eksisteeri, turg on avatud, saab ellu jääda vaid mõistlik majandaja.
Autor: ÄP