Kui suur on Maavälise elu leidmise tõenäosus?

21. aprill 2008, 10:25

Kas ka mujal peale Maa leidub arukaid
eluvorme? East Anglia ülikooli teadlaste uurimistööd uskudes ei ole see kuigi
tõenäoline.

Andrew Watsoni koostatud matemaatilise mudeli põhjal on mõnelt muult Maa-sarnaselt planeedilt arukate eluvormide leidmise tõenäosus väga väike, kui võtta arvesse inimeste väljakujunemiseks kulunud aega Maal.

Struktuurselt keerukad ja arukad eluvormid on välja arenenud Maa küllalt hilises arengujärgus. Samuti on varem välja arvutatud, et selline protsess sõltub vähestest väga keerukatest evolutsioonilistest sammudest, kirjutas Science Daily.

Watson arendas seda ideed edasi, kõrvutades iga kriitilise sammu toimumise tõenäosuse ajaga, mille jooksul elu Maal välja kujunes. Nii koostas ta matemaatilise mudeli arukate eluvormide väljakujunemise tõenäosuse kohta.

Watsoni järgi on evolutsiooni lõpuks Maal aeg, mil Maa enam elamiskõlbulik pole – see aeg saabub paratamatult Päikese eredamaks muutumisega. Päikese kohta koostatud mudelid ennustavad, et Päikese eredus on pidevalt suurenemas ning sellest tulenevaid temperatuure arvesse võtvad mudelid ennustavad, et seetõttu kestab elu Maal „vaid” järgmise miljardi aasta jooksul – see on küllalt lühike aeg, kui arvestada, et elu tekkis mitme miljardi aasta eest.

“Elu Maal on nüüd oma vanadusse jõudnud – ning arukad eluvormid tekkisid alles hiljuti. Sellest peame järeldama, et arukate eluvormide tekkimise tõenäosus on üsna väike,” ütles Watson.

“Hetkel on Maa teadaolevalt ainus planeet, kus on elu. Kui saaksime väita, et arukad eluvormid kujunevad välja kiiresti peale elu tekkimist, võiksime isegi selle üheainsa näite põhjal oletada, et arukate eluvormide teke on küllalt tõenäoline. Tegelikult aga teame nüüd, et me tekkisime Maal elatava perioodi lõppjärgus, seega on meiega toimunud evolutsiooni kordumine väga vähetõenäoline.”

Watson pakub välja mudeli, mille järgi aruka elu tekkeks on vajalikud neli kriitilist sammu. Nendeks on üherakuliste bakterite tekkimine, keerukamate tuumaga rakkude teke, spetsialiseerunud ning keerukamaid eluvorme võimaldavate rakkude kujunemine ning väljakujunenud keelega intelligentsete eluvormide teke. Iga samm saab toimuda alles siis, kui eelmine on aset leidnud.

“Keerukaid eluvorme eraldavad lihtsamatest mitmed väga ebatõenäolised sammud ning seega peaks neid väga harva ette tulema. Intelligentsus on veel üks samm edasi, seega peaks see olema ülimalt ebatõenäolisest veelgi haruldasem,” ütles Watson.

Tema ajakirjas Astrobiology avaldatud uurimuse põhjal on iga sammu toimumise suurim võimalik tõenäosus 10 protsenti, seega on aruka eluvormi tekkimise tõenäosus madal – vähem kui 0,01 protsenti nelja miljardi aasta kohta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. May 2008, 15:32
Otsi:

Ava täpsem otsing