Kuidas tuleb maailmalõpp: ökosüsteemi kollaps

21. aprill 2008, 10:36

Fotod salaküttide poolt tapetud
ninasarvikutest või põlevatest metsadest pälvivad inimeste tähelepanu, kuid
kõige suurem probleem jääb enamasti meie pilgu eest varjatuks. See on
bioloogilise mitmekesisuse pidev vähenemine.

Miljardite aastate pikkune evolutsioon on loonud äärmiselt keeruka ökosüsteemi, kus ühe liigi heaolu on sõltuv paljudest teistest liikidest. See on lihtsasti mõistetav, sest kõik loomad tahavad süüa, aga süüa kõlbavad vaid teised elusolendid, olgu nad siis loomad, taimed või veel midagi muud.

Asi on muidugi veel keerukam ning mitmesugused seosed võivad inimese teadvusse jõuda pahatihti alles siis, kui on liiga hilja. Ilmselt oleme kõik kuulnud anekdootlikke lugusid sellest, kuidas hiinlased põllukultuuride saagikuse tõstmiseks linde hävitasid, kuid siis hakkasid vohama putukad ning asi läks veel palju halvemaks.

Seetõttu võib ühe liigi või suurema taksonoomilise üksuse kadu rängalt mõjutada ka teisi liike. Loodus tühja kohta küll ei salli, vabanenud ökoloogilised nišid täidetakse varem või hiljem teiste organismide poolt, kuid see on siis juba teistsugune ökosüsteem, kuhu paljud endised liigid enam ei kuulu.

Vihmametsade hävitamisega ei kao mitte ainult paljude liikide elupaigad, vaid ulatuslikud alad avanevad mullaerosioonile, mis aitab kaasa kõrbestumisele. Ei ole raske näha, et selle tagajärjeks on üha laialdasemad näljahädad ning hoogustuv migratsioon rikkamatesse riikidesse. Vihmametsade hävitamine aitab ilmselt kaasa ka ülemaailmsele kliimamuutusele, mille vastu võitlemine läheb meeletult kalliks.

Igal aastal kaob jäädavalt umbes 30 000 liiki, mis tähendab, et me elame hetkel keset väga kiiret väljasuremislainet. Inimeste tulevikku arvestades on kõige hullem see, et me ei tea, kui rängalt see meid mõjutada võib. Paljud väljasuremisohus liigid võivad osutuda väga kasulikuks. Näiteks ravimitööstus võib lõigata kasu mõne looma toodetud keemilise ainest.

Kui oht seisneb ainult kaotatud võimalustes, siis polegi asi veel väga hull. Vähemalt teoreetiliselt on võimalik, et teatud maalt alates viib liikide kadumine uut tüüpi ökosüsteemi tekkele, kus inimesele kohta lihtsalt ei ole.

Alusta lugemist siit: Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. May 2008, 11:47
Otsi:

Ava täpsem otsing