Kümme äärmuslikku ideed keskkonna päästmiseks. I osa

21. aprill 2008, 18:51

Kui me tahame oma elukeskkonda säilitada
ning midagi laste ja lastelastegi jaoks alles jätta, peame lahendama rea
keskkonnaprobleeme, muuhulgas veereostuse, sudu, kuhjuva prügi ning globaalse
soojenemisega seotud probleemid.

Välja on pakutud ka hulgaliselt lahendusi, millest mõned on ilmselgelt liiga keerulised, kallid või inimestele muudel põhjustel vastuvõetamatud. Mingil hetkel peavad inimesed jõudma aga järeldusele, et probleemid on nii tõsised, et vaid äärmuslikud lahendused saavadki meid päästa. LiveScience’i vahendusel toome välja kümme äärmuslikku ideed keskkonna päästmiseks.

1. Keelustame kilekotid ja elektripirnid

Idee tundub veidi äkiline, kuid näiteks San Francisco, Hiina ja Austraalia on sellest kinni hakanud ning plaanivad vastavad seadusemuudatused läbi viia. Hiina tahab lahti saada “valgest reostusest” – kilekottidest, mis katavad linnatänavaid ja veekogusid. Austraalia loodab aga hõõglampide keelustamisega vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ning kodude elektriarveid. Ka teiste riikide valitsused kaaluvad reostavatest kilekottidest ning ebaefektiivsetest elektripirnidest loobumist. Kuidas siis toit poest koju kanda? Ja kas me peame edaspidi jälle peeruvalgusel õhtuid veetma? Pole vaja muretseda – ümbertöödeldavad paberkotid ning korduvkasutatavad riidekotid sobivad poes käimiseks sama hästi, säästupirnide kasutamine aga on kasulik ka meie enda rahakotile, tuues kaasa väiksemad elektriarved.

2. Vähendame järsult kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist

Kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine riikidele pandavate piirangute ning kvootidega kauplemise süsteemiga võib teaduslikus plaanis olla küll lihtsasti saavutatav, kuid poliitilises plaanis on tegemist tõelise pähkliga. Emissiooni vähendaks reostavate elektrijaamade ümberehitamine, ettevõtetele, tehastele ja riikidele emissioonipiirangute kehtestamine või kasvuhoonegaasi maksustamine ning paljud riigid on vabatahtlikult nõustunud neid samme astuma, liitudes Kyoto protokolliga. Aga mõned riigid eesotsas USA-ga on emissioonipiirangutest keeldunud, väites, et see mõjub halvasti riigi majandusele. Selline seisukoht võib nullida kõigi teiste riikide pingutused. Loodetavasti seab ka USA peagi globaalsed huvid rahvuslikest ettepoole – selleks on vaja ilmselt aga suuremat avalikkuse survet.

3. Elame prügi sees

See ei tähenda, et peaksime kolima prügimäele või lõpetama prügi väljaviimise ning oma toidujäätmete sees elama hakkama. Tegelikult on üks Suurbritannia Leedsi ülikooli insener loonud hoopis ehitusmaterjali, mida valmistatakse jäätmetest (näiteks ümbertöödeldud klaasist, kanalisatsioonimudast ning põletusahjude tuhast). Selliste ehitusplokkide kasutamisega saaks prügi keskkonnast kõrvaldada, kasutades seda hoopis ehitiste püstitamiseks. Leiutaja sõnul võtab nende tootmine ka vähem energiat kui betoonplokkide tootmine. Teised teadlased on teinud ettepaneku kasutada kanafarmide jäätmeid, näiteks sulgi, keskkonnasõbralikuma plastiku tootmiseks.

4. Matame üleliigse süsiniku maha

Kuna inimese poolt õhku paisatav süsinikdioksiid koguneb atmosfääri ning aitab kaasa globaalsele soojenemisele, on mõned teadlased pannud ette üleliigse gaasi kinnipüüdmise ning kuhugi mahamatmise, näiteks veekogude põhja, vanadesse ammendatud kaevandustesse või looduslikesse tühemikesse Maa sees. Selleks peaks süsinikdioksiidi tehaste gaasidest eraldama, kokku suruma ning maa-alustesse hoidlatesse sisestama. Seal hoitaks gaasi tuhandeid aastaid. Idee tehniline pool vajab veel kõvasti lihvimist, samuti on mõned keskkonnarühmitused mures gaasi võimaliku lekkimise pärast hoidlatest.

5. Muudame toitumisharjumusi

Kui inimesed rohkem jala käiksid ja väldiksid punase liha söömist, võiksime vähendada süsinikdioksiidi emissiooni ning samal ajal võidelda ka heaoluriikides ühe süveneva kaaluprobleemiga. Ühe teadlase arvutuste põhjal piisaks sellest, et kõik Ameerika inimesed vanuses 10 kuni 74 aastat päevas pool tundi autoga sõitmise asemel jalutaksid, et vähendada USA iga-aastaseid süsinikdioksiidi heitekoguseid 64 miljoni tonni võrra (ja lisaks raputada mõned kilod ameeriklaste kõhtudelt). Emissioone vähendaks ka taimsem dieet. Lihatööstus vastutab 18 protsendi globaalse kasvuhoonegaaside emissiooni eest, mis tuleneb muuhulgas väetiste kasutamisest, loomade käitlemisest ning loomade toidu ja liha transportimisele kuluvast energiast.

Kümme äärmuslikku ideed keskkonna päästmiseks. II osa

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. May 2008, 11:28
Otsi:

Ava täpsem otsing