IT-firmad ja riik koostööle!

Mart Laari idee, et Eesti riigi jaoks valmis meisterdatud IT-rakenduste eksportimine väärib firmade ja riigi tõhusamat koostööd, on igati kiiduväärt. Kodumaisel kapitalil arendatud ID-kaardi süsteem, kodanikuportaal X-tee, interneti teel täidetavad tuludeklaratsioonid ja kõikvõimalikud registrid on vaid mõned kasulikud ja vajalikud lahendused - viimase 10 aasta jooksul on Eestis välja arendatud iga e-arengut alustava riigi infotehnoloogiliste lahenduste stardipakett. Töökogemus ja väljaõppinud spetsialistid ootavad, et liikuda edasi kõrgemat lisandväärtust loovatele positsioonidele. Ka klientide puudust ei maksa karta.

Alustame loetelu kas või ELiga liituda soovijatest, lõpetades infotehnoloogiliselt vähem arenenud paikadega Aafrikas ja Lähis-Idas. Teadmised ja kogemused, kuidas ja mida juurutada, on siinsetel IT-firmadel olemas. Ekspordiõnnest puuduvad vaid seadusemuudatused, mis Eesti riigi vahenditega juba valmis tehtud lahendusi edasi lubaksid müüa.

Seadusemuudatuse soojendava valguse taustal saaks uue tuule purjedesse pikalt kõneldud ettevõtete ekspordiplaanide turgutamine, mis praeguse majanduskasvu aeglustumise käigus just teravalt riigi huviorbiiti tõusnud on. Lihtsast sammust tõuseks enam tulu kui lennupiletite ja konverentside finantseerimisest otseste eksporditoetustega. Kopsakam maksutulu laekuks riigikassasse ka kasvavatelt IT-ettevõtetelt. Kasu sünniks kõigile. Mida siis teha?

Kõigepealt tasuks koodide peremehel virtuaalses varaaidas pisut ringi vaadata. Kokku koguda arvukates ministeeriumides peidus olev kompaktne nägemus nii teradest kui sõkaldest. Koostada taasiseseisvumisperioodist alates riigi tarvis loodud IT-rakenduste loetelu.

Järgmine samm kannaks kirjeldatud stsenaariumi korral nime "Koodid vabaks!". Plaan on uljas, aga mis siin salata - kodumaine konkurents on suures plaanis möödanik. Maailmas hakkamasaamiseks tuleb mudatiigi asemel meres ujuma õppida. Mida suuremat koostööd siinsed ettevõtted selleks tegema peavad, seda parem. Pikas perspektiivis sünniks selgade kokku panemisest tugev koostööharjumus ning päeva lõpuks saaks kasu kõik osalised.

Kui IT-firmasid motiveerivad laienemismõtteid mõlgutama suurenev käive ja kasum, siis mis kasu saaks koodide vabakslaskmisest kogu ettevõtmise initsiaator, Eesti riik? Tõde peitub kesktees. Selge on, et laskmata karu nahka eksporditulu protsendina IT-firmadelt riigile lubada oleks ennatlik. Eestis toimivat rakendust Moldovasse või Kirgiisiasse üks-ühele üle viia ei luba juba erinev keele- ja kultuuriruum. Arvestada tuleb nii konkurentsi kui muu ettenägematuga. Tulu- ja kuluennustused ei pruugi seega vett pidada. Mis siis teha?

Üks võimalus on ka bartertehing. Teisisõnu müüdaks välismaale Eesti riigi ammustel aegadel tellitud tarkvara uuem, parem ja täiustatud versioon, mis oleks kodustele tasuta. Lisaks võiks riigi tegutsema lükata soov kasvatada kohalike ettevõtete eksporti. Mida paremini läheb ettevõtetel, seda rohkem teenivad töötajad ja suureneb riigi maksutulu. Au ja tuntust võiks poliitilisel areenil koguda ka välissuhete arenguga.

Operatiivselt tegutsedes võiks juba olemasolevatelt ressurssidelt edasi liikudes Eesti IT-turu umbes miljardi kroonisele kogukäibele kolme aasta jooksul juurde lisanduda 1/3 ja Regio juhi Teet Jagomägi poolt pilatud IT-firmade komme riigi tissi otsas rippuda saaks selge alternatiivi. Poleks ju paha?

Autor: Andre Krull