Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Varblane: semukapitalism läheb meile kalliks maksma
"Eesti majanduses on ümberstruktureerimise aeg. Tööjõud on kallinenud ja sellise ärimudeliga enam läbi ei löö," lausus Varblane loengul majanduse seisust ja tulevikuväljavaadetest Eesti Kunstiakadeemias. "Rõivatööstusest, tekstiilitööstusest, saekaatritest ja nahatööstusest peavad paljud töötajad lahkuma, nende oskusi pole enam vaja."
"Õmblejaid pole võimalik finantsteenusesse tööle panna ju, tuleks leida midagi lihtsamat," märkis Varblane. "Need inimesed, kelle tööd varsti enam vaja pole, võiks juba enne n-ö koondamist ümber koolitada uue ameti tarbeks."
2006. aastal kasvas töötajate arv Varblase sõnul 25 687 inimese võrra. Keemiatööstuses olid tööjõukulud 2000. aastal tema sõnul sama suured kui Aasias sel ajal. 2006. aastal meil see arv kahekordistus.
"Aastal 2007 maksis üks tund tööd keskmiselt 6 eurot, Taanis olid 2004. aastal tööjõukulud aga 24 eurot, mis tähendab, et nad teevad asju, mida nad saavad kallimalt müüa," selgitas Varblane. "Meie kaup hakkab järjest rohkem sisaldama tööjõukulusid. Kogu raha, mis teenime, maksame palgaks ära. Kuid siis tuleb mingil hetkel inimesi vähemaks võtta, et edasi elada saaks."
Hinnatõus on toonud tema sõnul ööbivate Eesti külastajate arvu languse. "Riias on 70 lennuliini, Tallinnas on 21 selle aasta lõpuks. Oleme surunud ennast laevandusega piiratud segmendini, soomlased on läinud näiteks Bulgaariasse Kuldsetele Liivadele, sest seal on odavam," ütles Varblane.
Ka ei mõista Varblane üleüldist meelehärmi kinnisvarategijate poolt. "2006. aastal teenisid nad 7 miljardit ning 2007. aastal teenisid nad - ma pakun - 15 miljardit. Nüüd ongi see koht, kus tuleb osa tagasi teha," kommenteeris ta.
"Semukapitalism läheb meile kalliks maksma. Inimesed ei tohiks igasugust pahna osta. Kui vaatame, millised on hinnad Tallinna lennujaama puhvetis, siis isegi Londoni kesklinnas saab odavamalt ning seal on pealegi olemas kvaliteet. Kõik on kartellikokkulepete ja konkurentsi puudumise taga," lausus Varblane.
"Oluline on orienteeruda välisturgudele ning varasemast enam tuleb ligi tõmmata välisinvestoreid," märkis Varblane. Tema sõnul võiks eelistada investeeringuid, mis ühendavad tehnoloogiat teenuste ja küpsete tööstusharudega.
Autor: Kaisa Tahlfeld