Uuenduslikel firmadel kasvas müügitulu töötaja kohta 31%

Mariliis Pinn 22. aprill 2008, 13:34

Statistikameti korraldatuid
innovatsiooniuuringust selgus, et innovaatilistel ettevõtetel kasvas müügitulu
töötaja kohta 1,3 miljonilt kroonilt 2004. aastal 1,7 miljonile kroonile 2006.
aastal ehk 31%.

Statistikaameti ettevõtluse aastastatistika talituse peaanalüütiku Aavo Heinlo selgitas, et on tehnoloogilised uuendused ja organisatoorsed uuendused. „Seni on peetud innovatsiooniks just tehnoloogia uuendamist,“ lisas ta.

Toode on uus, kui see ei ole vanem kui kolm aastat. "Rõivamood muutub iga päev, uus pluus ei ole innovatsioon. Aga kui sa uue brändi välja tood, siis see on innovatsioon või hakkad näiteks lisaks meeste ülikondadele tegema lasteriideid. Või näiteks ostad uued, paremad, efektiivsemad masinad. Näiteks Eesti Raudtee ostis uued vedurid, võib arvata, et vedur on vedur, aga uued vedurid veavad kaks korda pikemaid ronge. Tallinki uued laevad võimaldavad pakkuda täiesti uut teenust. Või väike puidutööstus ostab sae, mis on kaks korda efektiivsem,“ tõi Heinlo näiteid. Innovatsioon mõjutab ettevõtte efektiivsust, keskkonda jne.

Statistikameti avaldatud CIS 2006 tulemuste põhjal võib tõdeda, et Eesti ettevõtluse innovaatilisus jäi 2006. aastal 2004. aasta tasemele, langus 48,7%-lt 48,1%-le. Tööstuses jätkus 2004. aastal mõõdetud innovaatilisuse kasv endiselt tempokalt, mäetööstuses, töötlevas tööstuses kui ka elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses oli innovaatilisuse kasvutempo aastatel 2004–2006 kõrgem kui aastatel 2000–2004. Tööstuses tervikuna oli innovaatiliste ettevõtete osatähtsuse keskmine aastane juurdekasv aastatel 2000–2004 6,4%, aastatel 2004–2006 aga 8,3%.

Teeninduses on uuringust välja jäänud majutus, söögikohad ja jaekaubandus. „Hulgikaubanduses annab logistikat paremini korraldada, arhitektuuribüroo vahetab välja arvutiprogrammid,“ selgitas ta.

Seoses Euroopa Liiduga liitumisega käis teenindusettevõtetest üle innovatsioonibuum. „Oli vajadus ja võimalus innovatsiooniks. Need otsused ei ole ühepäevaliblikad,“ põhjendas ta uutmise kerget jahtumist.

Vastupidine olukord ilmneb teeninduses, kus innovaatiliste ettevõtete osatähtsus langes 51%-lt 2004. aastal 40%-le 2006. aastal, jäädes siiski silmatorkavalt kõrgemale 2000. aasta tasemest. Kõige suuremat innovaatilisuse langust täheldati hulgikaubanduses (63%-lt 43%-le).

„Olen seda uurimust 2001. aastast vedanud ja värske uurimuse jaoks suhelnud üle 1000 ettevõtte juhiga. Tihti on küsitluse täitnud raamatupidajal teine nägemus asjadest, kuid küsimustik ei ole raamatupidajale vaid ettevõtte arendus- ja turundusjuhile või ettevõtte juhile. Kolme uurimusega on vastuste kvaliteet paranenud. 2001. aastal saime sõimata ja pahandati, et miks me nii lolle küsimusi küsime,“ ütles Heinlo. Nüüd on analüütiku sõnul aru saadud, et andmed aitavad võrrelda, näha arengut, mis toimub jne.

Heinlo sõnul tuleb märkida, et kuue aasta — 2000–2006 — jooksul võib täheldada Eesti majanduse struktuuris väheseid kuid pidevaid nihkeid tööstuse suunast teeninduse suunas, ka on kasvanud on kontserni kuuluvate ettevõtete arv, nende hulgas kiiremini kodumaise emaettevõttega ettevõttegruppidesse kuuluvate ettevõtete arv.

Ettevõtted, mis peavad oma tähtsaimaks turupiirkonnaks Eestit tervikuna, on peaaegu sama innovaatilised kui lääneturgu tähtsustavad. Madalam on innovaatilisus ettevõtetel, kelle tähtsaim turg on riigisisene kohalik turg või SRÜ riikides.

Juba 2004. aastal kuulus Eesti innovaatilisuse poolest Euroopa riikide juhtgruppi, kus olid Põhjamaad, Suurbritannia ja Iirimaa ning Saksamaa, Austria ja Luksemburg. Euroopa Liidu teiste uustulnukatega võrreldes on Eesti innovaatilisuse tase oluliselt kõrgem.

Võrreldes 2004. aastaga langes tooteinnovaatiliste ettevõtete osatähtsus 2006. aastaks kõigis tegevusalade gruppides ja ka uuringuga kaetud ettevõtete jaoks tervikuna. Protsessiinnovaatiliste ettevõtete puhul on pilt teine, summaarselt nende osatähtsus kasvas ning isegi teenindussfääris, kus tooteinnovaatiliste ettevõtete osatähtsus langes 11%, oli langus protsessiinnovaatiliste ettevõtete jaoks ainult kaks protsendipunkti. Nagu juba rõhutatud, langes innovaatilisus kõige järsemalt hulgikaubanduses.

2004. aastal viis Tartu ettevõtete kõrge innovaatilisus Lõuna-Eesti liidripositsioonile Põhja-Eesti ees, 2006. aastaks oli pealinn hoolimata teatud innovaatilisuse langusest taastanud Põhja-Eesti juhtiva seisundi. Olulisim on aga see, et ülejäänud Eesti vähendab järjepidevalt vahet Tallinnaga. 2004. aasta 9-protsendipunktisest vahest oli 2006. aastal järele jäänud vaid 3,5 protsendipunkti. Kõige märgatavamalt parandasid oma positsiooni Kesk-Eesti ettevõtted, jõudes keskmike hulka. Maakondade arvestuses oli nagu kaks aastat varemgi parim tulemus Viljandimaal — 65%, madalaim näitaja oli Saaremaal — 27%, samas said hiidlased tulemuseks 53%. Siinkohal tuleb korrata, et kuna valimi võtmisel regionaalset jaotust arvesse ei võetud, siis on regionaalsete tulemuste arvutamisel kasutatud ettevõtete üle-eestilisi kaale, mis võivad mõnevõrra tulemust moonutada väljumata aga statistilise vea piiridest.

Innovaatilise tegevusega ettevõtted hõlmasid uuringuga kaetud ettevõtetest 2006. aastal 48%, kuid nende müügitulu moodustas 73%. Innovaatiliste ettevõtete müügitulu kasvas kahe aastaga (2004–2006) 47% mitteinnovaatiliste 22% vastu. Innovaatilistel ettevõtetel kasvas müügitulu töötaja kohta 1,3 miljonilt kroonilt 2004. aastal 1,7 miljonile kroonile 2006. aastal ehk 31%. Mitteinnovaatiliste ettevõte efektiivsuse kasvutempo oli pea kaks korda madalam ehk 18%, vastavad arvud olid 1,1 ja 1,4 miljonit krooni. Veelgi selgemalt väljendub kahe ettevõtete grupi erinevus selles, et kui 2004. aastal oli innovaatiliste ettevõtete keskmine müügitulu töötaja kohta 12% kõrgem, siis 2006. aastal juba 24% kõrgem.

Ettevõtete innovaatilise tegevuse eesmärk on ennekõike parandada toodete valikut ja kvaliteeti ning laiendada turgu. Tootmisvõimsuse kasv, tootmise paindlikkuse suurenemine ja tööjõukulude vähenemine jäid teisele plaanile. Uuringust selgub, et teenindusettevõtted hindasid innovatsiooni mõju oma tegevusele kohati kõrgemalt kui töötleva tööstuse ettevõtted.

Aastatel 2004–2006 ei läinud 51%-l innovaatilistest ettevõtetest kõik ettevõtmised ladusalt, 38%-l viibis mõni innovatsiooniprojekt oluliselt, 28% ei alustanudki projekti ja 15%-l projekt katkestati. Kõik vastavad näitajad olid eelmisel perioodil (2002–2004) pisut kõrgemad, nimelt 55%, 41%, 32% ja 20%. Paratamatult on põhjust järeldada, et majanduskeskkond on muutunud innovatsioonisõbralikumaks.

Innovatsiooni takistavate tegurite pingereas oli esikohal rahapuudus, kas puudusid rahastamisallikad või olid innovatsioonikulud liiga suured. Siiski on kahe aastaga langenud nende ettevõtete arv, kes selle teguriga kokku puutusid. Oluline takistav tegur oli ka kvalifitseeritud personali nappus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. April 2008, 16:35
Otsi:

Ava täpsem otsing