Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keldrita vundament vajab õue kuivendust

Siim Sultson 23. aprill 2008, 00:00

"Et eelmine omanik jättis drenaaži tegemata, teen majaümbruse kuivendamiseks kõigepealt sajuveetorustiku, praegu süvendan alles torude kraave," pidas Harku vallas Liikva külas asuva eramu omanik Indur Ait kuivendussüsteemi rajamist möödapääsmatuks. Oranžidest kanalisatsioonitorudest valmivale sajuveesüsteemile lisandub ka drenaaž, mille Ait kavatseb juhtida üle meetrisügavusse kogumiskaevu ning sealt kraavi.

Ehitusekspert Eduard Sepp ehitusekspertiisibüroost Esten OÜ soovitab madala keldrita vundamendi kuivendamiseks paigaldada drenaažitorustiku vundamendi serva, kümme sentimeetrit taldmikust allapoole. Kuna tavaliselt jääb drenaaž ka siis maapinna külmumispiirist kõrgemale, tuleb torustik pealt katta soojustusplaatidega.

Ehitusekspertiisibüroo OÜ Ehitusekspert juhataja Lembit Sõmeri sõnul on drenaaži vaja vaid keldriga vundamendiga majale, et kaitsta keldriruume niiskumise eest.

Keldrita vundamendiga hoone puhul soovitab ta drenaažiga kuivendada majaümbrust õueala ja juhtida ära katuselt mahavalguv sajuvesi. Sellise maja põrandalausest rõskusest pääseb tuulutusavade puurimisega vundamenti.

Sõmeri seletusel piisab häda korral hoonest viie-kuue meetri kaugusel paiknevatest kanalitest, kuhu juhtida katusevesi ja õuevesi. Kanalid võiks täita näiteks ehituspoodides müüdavate pealt restidega kaetavate rennidega.

Teise lahendusena pakub ta drenaaži ehitamist majast umbes kahe meetri kaugusele, siis saab kuivaks nii vundamendiümbruse kui ka õueala. Drenaažile peaks siis vähemalt igale teisele nurgale paigaldama vaatluskaevu.

Peale eriliste jäikade drenaažitorude võib Sõmeri kinnitusel kasutada ka muid saja millimeetrise läbimõõduga torusid, millele tuleb augud sisse teha. Toru ümber tuleb panna 30 sentimeetri paksune pinnasest vett koguv killustikukiht.

Siiski ei soovita Sepp panna maja ümbrusse valgeid põllumajanduslikke drenaažitorusid, mis on liiga pehmed. Samas hoiatab ta matmast drenaažitorusid otse mulla alla. Lisaks kiirele läbikülmumisele vajub siis pinnas augukestest torusse või kitib muld need lihtsalt kinni.

"Jaan ja Peeter joovad õlled, viskavad torud kuidagi maa sisse ja lähevadki koju," pidas Sepp suvalisi, tihti vastupidiseid kaldeid torusüsteemide häirete esimesteks põhjustajateks. Nii Sepp kui ka Sõmer peavad kuivendustorude sobivaimaks ühtlaseks kaldeks neli-viis millimeetrit meetri kohta.

Ehituseksperdi Eduard Sepa kinnitusel on Tallinna kesklinnas, eriti Narva maantee ümbruses viimase veerandsajandi jooksul pinnavee tase langenud.

Kui aadressil Gonsiori 5a asuval kortermajal oli 1980. aasta jaanuaris-veebruaris vesi keldris, siis sel aastal ulatub eksperdi sõnul pinnasevesi täpselt vundamendi taldmiku alla.

Pinnasevee languse põhjusena nimetab ta kunagise Eesti Kaabli ja Tallinna Sadama ülepumpamisel põhinevat kuivendussüsteemi.

"Pinnas kesklinnas oli muidu alati väga nõrk, nüüd aga on seal geoloogiliselt teine olukord," osutas Sepp veest tühjenenud mullaskeleti kokkuvajumisele keskmiselt viisteist sentimeetrit. Nüüdseks on pinnas stabiliseerunud juba aastaid.

Seega tasub enne suurema ehitise drenaaži rajamist lasta teha pinnase geoloogiline uuring.

Tingimata peab õue enne kuivaks saama, siis saab hakata ka maja ümbrust kuivendama. Eeltingimus on, et oleks kuhugi vett juhtida. Kui võimalik, peaks esimese asjana vihmavee sajuveetoruga ära viima. Kui maja vundament on madal, siis igasugune drenaaž avaldab juba mõju.

Nõukogudeaegsed suvilakrundid anti tavaliselt üsna viletsatele ja niisketele maatükkidele. Sellistes piirkondades oleks kõige tõhusam lahendada kuivendus ühtse süsteemina. Oluline on sellistes piirkondades ka jälgida, et endisaegsed kuivenduskraavid ei oleks kinni aetud.

Vana madala vundamendiga hoone puhul oleks mõistlik teha drenaaž hoonest mõne meetri kaugusele, siis ei hakka kuivendussüsteem vundamendi alt pinnast ära tõmbama. Drenaažitoru ümber tuleb alati paigaldada killustik tera läbimõõduga umbes 8-16 millimeetrit

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing